Ära saa pügada – pangahoiuste intressid erinevad enam kui kaks korda

„Kuigi võib tunduda, et Eestis pole inimestel nii palju vabu vahendeid, siis see pole tegelikult tõsi. Eesti pankade statistika näitab, et nii ettevõtetel kui ka eraisikutel on kontodel kokku ligi 15 miljardit eurot. See on märkimisväärne summa, mis võiks suuresti intresse teenida,“ tõi esile Pechter.

Jonna Pechteri sõnul on tähtajalised hoiused olnud eestlaste seas pikalt populaarsemad, kuid need pole alati kõige paindlikumad. „Tähtajalise hoiuse puhul kaotad enneaegsel väljavõtmisel kõik teenitud intressid, mis teeb selle sobivaks vaid neile, kes on kindlad, et nad seda raha ei vaja,“ selgitas Pechter.

Säästuhoiused on paindlikumad ja sobivad paremini inimestele, kes soovivad regulaarselt raha juurde panna või võimalust raha vajadusel välja võtta, kaotamata seejuures intresse. „Säästuhoius on just seetõttu Eestis hakanud populaarsust koguma eeskätt nooremate, 36–45-aastaste seas. See võimaldab raha igakuiselt juurde lisada ja ka ootamatute kulude katteks kasutada,“ rääkis Pechter.

Hoiustajate vähese teadlikkuse taga säästuhoiustest toovad pankurid välja tõiga, et erinevates pankades kannab see toode täiesti erinevat nimetust ning ka hoiuse tingimused erinevad pankade lõikes oluliselt. „Samas räägib säästuhoiuse kasuks selge fakt, et kui arveldusarvel seisvast rahast selle omanik praktiliselt mingit kasu ei saa, siis säästuhoiuse puhul saab turu parima pakkumise tegijalt Bigbankist 3,3% intressi. Ja raha on vaba ehk vajaduse korral saab kolmepäevase tähtajaga selle välja võtta vahepeal teenitud intressi kaotamata,“ selgitas Pechter. Intress on seejuures sama suur kui jaeinvestoritele müüdud Eesti riigi võlakirjadel.

Intresside määramise protsessis mängib olulist rolli Euroopa Keskpank, mis vastavalt majandustingimustele ja inflatsioonisurvele reguleerib intressimäärasid. Aimar Roosalu tõi välja, et keskpanga otsused mõjutavad otseselt ka hoiuste intressimäärasid, mis prognooside kohaselt on samas tempos laenuintressidega vähenemas. „Eestis on näha, et hoiused on seotud pigem nooremate generatsioonide säästmisplaanidega, samas kui Lääne-Euroopas on suuremad hoiused eakamate elanike käes.“