Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?

Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis kokku 13,2 protsenti ning lõpetas septembri 2634,7 dollaril untsist. Tegemist oli suurima kvartaalse tõusuga alates 2016. aasta esimesest kvartalist, mil kuld kallines 16,2 protsenti.

Septembris kallines kuld kokku 5,2 protsenti, mis oli suurim kuine tõus alates selle aasta märtsist.

Kullale andis septembris hoogu Föderaalreservi otsus kärpida intressimäärasid 0,5protsendipunkti võrra. Tegemist oli esimese intressikärpega alates 2020. aastast. Kullaturgu on jätkuvalt toetamas ka tugev füüsiline nõudlus, keskpankade ostud ning asjaolu, et lääne institutsionaalne raha on samuti hakanud turule voolama.

Vaatame kulla tõusu- ja langusperioode viimase 20 aasta jooksul. Viimase tõusuperioodi (11.2015-8.2020) kiirem faas algas 2018. aasta augustis ning kuld kallines siis kahe aastaga 79 protsenti. Praeguseks on kuld tõusnud 2022. aasta septembri põhjadega võrreldes kokku 66 protsenti.

Kullaturu kiired tõusufaasid ongi sellel kümnendil tavapäraselt kestnud enne korrektsiooni saabumist 1,5-3 aastat. Erandiks on 2008. aastal alanud finantskriisi järgne periood, kus kulla hind umbes kolme aastaga peaaegu kolmekordistus. Sellele järgnes enam kui 4 aastat kestnud langus, mille sügavus ulatus 45 protsendini. Sellist langust ma kullaturul aga ei oota, sest fundamentaalne pilt on kullaturul selleks liiga tugev. Minu hinnangul oleme sarnaselt 2000ndate või 1970ndatega sisenenud pikaajalisse tõusuperioodi.

Pean kõige tõenäolisemaks, et kuld jõuab praeguses tõusutsüklis 2900-3000 dollari juurde ning seejärel võib turul oodata korrektsiooni. Seda toetab ka tees, et järgmise 12 kuu jooksul ootan USAs majanduslangust, mille kohta saab pikemalt lugeda siit. Tihtipeale kaasneb majanduslangustega ka väärismetallide ajutine hinnalangus. Väga suurt korrektsiooni ma sel korral aga ei oota, pigem 15-25% langust tippudest.

Kriisi reaktsioon saab olema aga taaskord rahatrükk ning eelarve puudujääkide suurendamine. Juba praegu on USAs ja paljudes teistes riikides tohutud eelarve puudujäägid ning intressimaksed riigivõla pealt on plahvatuslikult kasvamas. Samal ajal on geopoliitilised pinged teravnemas ning tõenäoliselt on oodata ka inflatsiooni teist lainet, sest mitmed alustrendid on seda soosivad – olgu selleks rekordilised võlakoormad või deglobaliseerumine.

Seega pärast järgmist kullaturu korrektsiooni on arvatavasti oodata veelgi kiiremat tõusufaasi, mis ei sarnane niivõrd finantskriisile järgnenud tõusuga, vaid 70ndate stagflatsioonilise (olematu majanduskasv, aga kiire inflatsioon) perioodi tõusuga. Tuletagem meelde, et 1971. aastast kuni 1980. aasta alguseni kallines kuld 24 korda.