Avalikule sektorile pole toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuete järgimine uus nähtus, küll aga jõustub seadus uuest aastast ka erasektorile. See seab veebilehtedele ja rakendustele ootused, mis arvestavad erivajadustega ja kindlustavad, et võimalikult paljud saavad teenustele ligi.

- Euroopas hakkavad 2025. aastal kehtima toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuded.
- Foto: Panthermedia/Scanpix
Nõuded puudutavad veebikeskkondi, aga ka näiteks panga- ja pakiautomaate, selgitab Madis Ilves tarkvaraarendusfirmast Agileworks. Ta toob veel välja, et määrus loob võrdsed võimalused, juhib veebi murekohtadele tähelepanu ja tegelikult aitab kasutajaid juurde tuua.
Toote või teenuse ligipääsetavaks muutmine tähendab Madis Ilvese sõnul näiteks seda, kui nägemisvaegusega inimene saab tehniliste abivahenditega (nt ekraanilugejaga) toodet või teenust kasutada samaväärselt nagu inimene, kel on hea nägemine.
Millega tuleb ettevõtjal uuest aastast arvestada? Millised on kaasnevad riskid? Millest alustada, kui ettevõtte veebileht ja sealsed teenused ei arvesta erivajadustega? Kas muudatustega kaasneb kulu? Kellele nõuded täpselt kehtima hakkavad?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastused saatest. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Raadiosaates „Digitark äri” uurime, kuidas erivajadustega inimesed kasutavad digitehnoloogiat ning kellele ja milliseid kohustusi seab toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.