Kulla hind näitas juulis tugevust. Kas lähiajal näeme uusi rekordeid?

Kulla hind tõusis juulis 5,2 protsenti ja lõpetas kuu 2447,6 dollaril untsist. Ühtlasi jõudis kuld 16. juulil uue rekordini, milleks oli 2468,4 dollarit (sulgumishind). Päevasisene rekord tuli 17. juulil, mil kuld jõudis 2483,8 dollarini untsist.

Augusti alguses püsis hind kõrgel tasemel, kaubeldes 5. augusti keskpäevaks 2440 dollari juures. Kui dollarites on viimase kolme tõusuimpulsi ajal kuld alati uusi rekordeid teinud, siis eurodes on hind käinud korduvalt 2270-2280 euro regioonis ning näha on külgsuunalist kanalit. Dollarites on kulla tehniline analüüs aga mõneti olulisem ja see on lisatud analüüsi alumisse ossa.

Kusjuures hõbedal juulis nii hästi ei läinud. Untsihind langes kokku 0,5 protsenti ja hõbe lõpetas kuu 29 dollaril untsist. Augustis on langus jätkunud ning unts maksab selle analüüsi kirjutamise ajal 28,3 dollarit.

Aprillis ütles India Keskpanga juht Shaktikanta Das: „me ehitame üles kullareserve ja raporteerime neid oste aeg-ajalt.“ India ametlikud kullareservid on kasvanud 841 tonnini, moodustades reservidest kokku 10 protsenti.

Samas raporteerisid keskpangad vaid 33 protsenti ostudest – 67 protsenti olid raporteerimata. See tähendab, et Hiina võib olla jätkuvalt varjatult suures koguses kulda ostmas, aga seda ei soovita avalikustada.

Kullaturu puhul on positiivne ka see, et läänemaailmas on hakanud raha viimastel kuudel börsil kaubeldavatesse fondidesse voolama, enne seda toimus fondidest suur väljavool.

Kullale on alates märtsist tugevat toetust pakkunud 2300 dollari tase, kust hind on korduvalt üles põrganud. Juulikuus saavutatud rekord tähendab, et viimasel kolmel korral on iga tõusuga kaasnenud uus rekord, mis on varasematest järjest kõrgemal. See näitab kullaturu tugevust, vaatamata sellele, et juunis näitas kullaturg tehnilist pilti vaadates nõrkust.

Praegu on vägagi raske lühiajaliselt prognoosida, mis suunas kuld liigub. Samas tasub märkida, et august ja september on ajalooliselt olnud kulla jaoks väga tugevad kuud. Füüsiline nõudlus püsib väga tugev ja kui Föderaalreserv otsustab septembris intressimäärasid langetada, siis võiks kuld ka edaspidi tugevust näidata. Seega paari kuu lõikes ootan pigem seda, et hinnad püsivad kõrgel või jõuavad isegi uute rekorditeni.

Samas on selgelt märgata ka USA majandusnäitajate halvenemist. Järgmise 12 kuu jooksul on minu hinnangul USA majanduslanguse tõenäosus kõrgem kui 50 protsenti. Kui majanduslangusega kaasneb mingit sorti finantskriis, siis võib kuld ka ajutiselt allapoole tulla. Seda nägime nii 2008. kui ka 2020. aasta majanduslanguste ajal. Põhjus peitub selles, et turbulents finantsturgudel kipub tekitama finantsinstitutsioonidele likviidsusprobleeme ja tihtipeale müüakse likviidsuse parendamiseks kulda.

Tavapäraselt on need langused olnud aga lühiajalised ning keskpankade poolne reaktsioon – madalad intressid ja rahatrükk – kipuvad kullale omakorda väga hästi mõjuma. Näiteks 2008. aasta finantskriisi ajal odavnes kuld poole aastaga 30 protsenti, aga tõusis seejärel kolme aastaga kolm korda.

Samas tasub märkida, et pikaajaliselt on kuld selges tõusutrendis ning suurt langust ei tasu ootama jääda. Isegi, kui majanduskriis tuleb, siis ei ole täiesti kindel, et kuld selles keskkonnas esialgu odavneb (ning millises ulatuses). Ja isegi kui kuld ajutiselt odavneb, pole teada, mis tasemelt see langus toimub. Näiteks võib kuld tugeva nõudluse toel tõusta 2700-2900 dollari vahemikku ja finantsturgude turbulentsi ajal kukkuda tasemele, kus see on praegu. Seega tuleb turu ajastamisega olla väga ettevaatlik.