Ehitiste õnnetusi ja katastroofe aitab vältida eelnenud juhtumite uurimine

Ehitusala projektijuhtimist, projekteerimist, konsultanditeenust ja ehitustööde omanikupoolset järelevalvet pakkuva Amhold ASi juht Arvu Mägi nendib, et sageli selgub toimunule tagasi vaadates, et kõiki neid õnnetusi oleks saanud suhteliselt lihtsalt vältida, kasutades mitmekülgsemat ja rohkemaarvulisema praktikale tuginevat riskitegurite analüüsi. „Üks suurõnnetuste vältimise, kinn isvara arenduste ja ruumiplaneeringu riskianalüüsi meetodeid on varasemalt toimunu ning praktika juhtumiuuringu meetod ehk inglise keeles case study method. Ehk na gu Albert Einstein on öelnud: „Teave ei ole teadmine. Ainus teadmiste allikas on kogemus”.“

Ta toob hiljutise näite, kui Amholdi inseneri- ja ar hitektibüroo koostatud projekti järgi valmis Bangko kis UNESCAP ehk ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjoni linnaku turvarajatiste rekonstrueerimistööde esimene ehitusjärjekord. „ Rekonstrueerimistööde ehitusprojekti koostamise aluseks oli mitmekülgne riskitegurite määratlemine, analüüs ja leevendusmeetmete ning -lahenduste väljatöötamine. Muu hulgas analüüsiti ja arvestati terroriaktide, lennuaparaatide maandumise, elektromagnetkiirguse skaneerimise mõjusid ja nende tõkestamise ning leevendamise lahenduste rakendamist. Tuginetud sai pikaajalise praktika käigus omandatud arvukatele ja mitmekülgsetele kogemustele ning muu hulgas juhtumiuuringutele.”

Võib tulla üllatusena, et jahu-, suhkr u-, teravilja- või puidutolm võivad olla plah vatusohtlikud, rääkimata bensiini- ja kemikaaliaurudest ning pidevalt arenevast biogaasitootmisest. Vaadake näiteks ülevaadet 2022. aasta juhtumite aruandest. Rootsis ja Türgis on aga saanud uueks normaalsuseks pommiplahvatused, mille puhul on näha olulist vajadust kaitsta akna- ja ukseavasid või rajada tõkketarindeid plahvatuse lööklaine mõju kaitseks.

„Tähelepanelik peab olema võimalike maa-aluste tehniliste rajatistega, nagu veetunnelid, elektri- ja sidekaablid, kanalisatsioonikollektorid, ajaloolised ehitiste varemed jms. Samuti sellega, mis sinna tulevikus võidakse rajada,” ütleb Mägi.

Ta toob mõned näited. „Kui me Jõelähtme valla Saha-Loo tee 4 krundile 2002. aastal detailplaneeringut koostama hakkasime, ei võinud esmapilgul tasase karjamaa kohta oletada, et seda maad läbib Moskva-Berliini sidekaabel ja maa alla kavatsetakse ehitada Tallinna-Helsingi raudteetunnel, rääkimata 110 kV kõrgepingeliini kaitse tsoonist, perspektiivsest 330 KV trassist ja Pirita jõeoru maastikukaitseala ulatusest krundini. Ja lisaks, et peab osalema Saha, Loo ja Iru küla veevarustuse arendusprojektis ja ehitama Kambrium-Vendi puurkaevu. Har ku, Saue, Saku ja Kiili vallas kinnisvara arendamisel või ostmisel soovitan uurida, ega ehitis asetse juhuslikult Peeter Suure Merekindluse Pääsküla rajatiste, näiteks veetunneli kohal, mis on muinsuskaitse all ja varisemisohtlik.”

Meedias ilmub tihti teateid maalihetest, mille puhul varisevad ehitised ja esineb ka inimohvreid – seda nii mujal riikides kui ka mei e suhteliselt vä ikeses Eestis.Muu hulgas on näiteks lihkeohtlik Liberty suvemõisa kinnistu Kakumäe astangule kavandatavad võimalikud ehitised koos aluspinnasega.

Astangu taastamise ja kindlustamise lahenduse koostasid Amholdi insenerid juba 2011. aastal Eesti Vabariigi presidendi residentsiks kavandatud hoonete restaureerimise ja rekonstrueerimise ehitusprojekti koosseisus, kuid Riigi Kinnisvara AS muutis plaane ja ilmselt peab selle probleemiga tegelema tulevane kinnistuomanik.

2021. aastal toimusid üle Euroopa katastroofilised üleujutused, mille kahjud olid väga suured. „Kui üldjoontes võib aru saada arengumaade üleujutuste poolt tekitatud kahjudest, siis on arusaamatu, miks tekivad kahjustused arenenud riikides, kus ilmastikuandmed olemas sadu aastaid ja ehitisi projekteerivad kogenud insenerid?” tõstatab Mägi küsimuse.

Ja vastab sellele: „Ilmselgelt koostavad ehitusprojekte ja ruumiplaneeringuid noored arhitektid ja insenerid, kes ei arvesta ilmastikuolude muutumist pika aja, see tähendab mitme inimpõlve jooksul, uurides selleks näiteks viimase saja aasta ilmaandmeid. Kunagi arvestasime ühe ehitusprojekti projekteerimisel Ukrainas 30 kilomeetri kaugusel Musta mere laugjast kaldast tsunamilaine mõjusid, mille esinemise tõenäosus oli 1% ehk kord 100 aasta jooksul. Tõenäosus on väike, kuid sellega tuleb arvestada. Näiteks Tallinna sadama mareograafi pikaajaliste mõõtmisandmetel ulatus maksimaalne veetase 1967. aasta oktoobris 124 cm üle Kroonlinna nulli. Kas meie rannaäärsed arendajad on arvestanud, et mere veetase võib tõusta 124 cm ja seejuures paiskuvad randa veel tormilained? Ja mis siis juhtuma hakkab?”

Varjumiskohad on seoses Venemaa täiemahulise sõja alustamisega Ukrainas üheks viimaste aastate ärevaks teemaks. „Soomes on projekteeritud iga avaliku hoone alla pommivarjend koos vajalike infrastruktuuridega. Eestis aga paraku hakatakse alles probleemi tekkimisel tegema selle ärahoidmisele mõningaid üksikuid samme. Kunagi külma sõja ajal tegelesin justiitsministeeriumis vanglate ja kohtuhoonete tsiviilkaitse rajatiste ehitamise ning rekonstrueerimisküsimustega. Ent alles siis, kui kohtualune relvastatud valvurite käest 1979. aastal Toompea kohtumajast põgenes, kästi rajada kohtusaali kinnipeetavate kohtualuste jaoks terasvõrest sein,” meenutab Mägi.

Reaalsuses on ikka riskitegureid vaja määratleda ja analüüsida varem ning leevendusmeetmed kavandada juba ruumiplaneeringute koostamisel. Sama küsimus tekib varjumiskohtadega – kas Eestis on piisavalt korterelamute, avalike asutuste ja kogunemiskohtades vajaliku infrastruktuuridega varustatud varjumiskohtasid? Kui palju inimesi saab seal varjuda ja kui kauaks on olemas ressursid ning side inimeste toimetulekuks tagatud?

Amhold ASi insenerid on teostanud mitmeid insener-tehnilisi ning keskkonnaalaseid uuringuid ja koostanud rahvarahutuste ning sõjapõgenike linnakute ehitiste rekonstrueerimise projekte Jordaanias, Keenias, Etioopias, Tansaanias, Kosovos, Rwandas ja Lõuna-Sudaanis ning isegi Londonis ning nakkushaiguste puhangutega toimetulekuks haiglate bakterioloogiliste laboratooriumite hooneid Ugandas Maailma Terviseorganisatsiooni finantseerimisel ja juhtimisel.

„Nendest kogemustest järeldub, et võimalikeks drastilisteks sündmusteks ja arenguteks peab valmis olema praegu, mitte kunagi tulevikus,” möönab Mägi. „Ilmselt saaks ehitada piisavalt varjumiskohtasid Tallinnas näiteks metroo ehitamisega kaasnevalt. Olemas ju hulgaliselt kogemust transpordiehituste kohta maa alla maailmapraktikast näha, näiteks Sydney ooperimaja all on 12korruseline ja 1100 parkimiskohaga parkla allpool merepinna taset. Ka meie inseneride poolt on väljatöötatud maa-aluse parkimismaja ehituse lahendus isegi arhitektuurimälestise alla ja seejuures ilma maapealset hoonet demonteerimata.”