Golden Gate on rohkem kui tavaline büroohoone

„Ega Eesti ei erine muust maailmast väga palju. Need, kes kesklinnas tahavad olla, on siin suuresti nähtavuse ja mugavuse pärast. Lõppkokkuvõttes on näiteks IT-sektori tööandjale odavam südalinnas olla, kuhu ta töötaja saab tulla jalgsi, rattaga, ühissõidukiga, käia lõunapausil trennis või pärast tööd nautida aktiivset vaba aega või hoopis popkunsti, kui et maksta töötajatele kinni muid hüvesid,“ lisas ta.

Talviste nõustub, et Rotermannis võib olla kallim üür kui kesklinna piiril, aga kokkuhoiu annavad just needsamad personalikulud, mida inimeste motivatsioonipaketiks ei pea maksma.

Pole saladus, et autovaba keskkonnaga Rotermanni kvartal jääb linnas liikudes oma erilise atmosfääriga silma. Talviste sõnul lähtuvad nad 1. korruse üürnike valikul suuresti sellest, et nad toetaksid oma tegevusega üksteist ja inimestel oleks suurem valik kohti, mida külastada. „Me ei taha oma naaberkvartalitega võistlema hakata, vaid tahame kesklinnale terviklikku väärtust juurde luua. Kui vaadata meie üürnikke, siis pigem on nad ainulaadsed – rahvusvahelised moebrändid, mida mujal Eesti kaubanduskeskustes või kvartalites ei ole. Meie jaoks on üürnikud kui partnerid ja lisaväärtuse loomine on siin kahepoolne,“ lausus ta.

Rotermanni trumbiks saab lugeda ka eriilmeliste hoonete kogumit, kus Eesti arhitektid on kujundanud üksteisest nii eristuvad majad. Kuna tegu on endise tööstuskvartaliga, siis on paljud hooned ehitatud nii, et vanade hoonete osad on miksitud uute ehitiste sisse. „Nii nagu ehitasime linnapoolset väravat, Ajamaja, ja ka nüüd ehitades Golden Gate’i, on au sees hoone ajaloolise osa säilitamine. Võimalusel me alati hoiame vana pärandit maksimaalselt alles ja püüame sellele anda uue elu,“ rõhutas Talviste.

Pretensioonika nimetusega „Golden Gate’i“ büroohoone ehitus algas kaks aastat tagasi. Asupaigast lähtuvalt sai kiiresti selgeks, et tegemist on Rotermanni ja kogu Tallinna merepoolse väravaga, sest just sealt saabuvad laevaga tulevad turistid südalinna. Nii sai ka hoone nimesse toodud rahvusvaheliselt arusaadav sõna „värav“ ning hoone arhitektuuri ja värvusega seotud sõna „kuldne“.

Kuigi Golden Gate on ainult kuuekordne hoone, on tema kogupindala muljetavaldavalt suur ‒ 13 500 m². “Tänu suurele korruse pindalale oleme üks väheseid ärikinnisvaraarendajaid, kes suudab pakkuda südalinnas korruseid pindalaga 2200 m². Selliseid pakkumisi on üsna vähe. Üürniku jaoks tähendab see lisavõitu, sest ühel korrusel töötav meeskond on alati efektiivsem. Moraalselt on samuti lihtsam liikuda samal tasapinnal, kui liikuda mitme korruse vahel,“ lausus Talviste. Lisaks on väga suur eelis see, et kõik hoone kitsamad aknad on avatavad – see loob hea ja tervisliku sisekliima. „Kuigi räägitakse, et ventilatsiooniseadmete pärast ei saa avatavaid aknaid planeerida, siis meie püüame alati projekteerida neid võimalikult palju, sest inimene tahab värsket õhku. Oleme avatavate akendega hooneid ka varem projekteerinud, lihtsalt tuleb nutikamalt teha,“ on arenduste juht veendunud.

Akent avades lülituvad selles ruumis kliimaseadmed automaatselt välja. Teine nüanss, mida üürnikud väga Rotermannis hindavad ja mis olemas ka uues ehitises, on see, et igas ruumis saab töötaja oma vajaduse järgi reguleerida temperatuuri. Lisaks asuvad hoone katusel roheterrassid, kus on mõnus lõunapausil ilma nautida või miks mitte ka koosolekuid pidada.

Esimesele korrusele on planeeritud suur kohvikuala ja restoranikett, mis Eestis veel tegutsemas pole. Lisaks paar kaubanduspinda. Ülejäänud korrused, teisest kuuendani, on büroode päralt. Hoone vahetus läheduses saab olema ka trammipeatus, mis liikumise erinevate linnaosade vahel veel lihtsamaks teeb.