Sotsiaaldemokraatide majandusseminar: kuidas pakkuda Lääne-Virumaal Tallinnaga samaväärset palka?

Sellel teemal arutati 11. jaanuaril Rakveres Aqva konverentsikeskuses toimunud sotsiaaldemokraatide majandusseminaril. Omapoolset arvamust olid jagamas Haka Plast OÜ asutaja Kaul Augasmägi, Palmse Mehaanikakoda OÜ omanik Anti Puusepp, majandusteadlane Heido Vitsur, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp, Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kristi Moldau, Rakvere väikeettevõtja Anne Nõgu ja endine tervise-ja tööminister Peep Peterson. Vestlusringe juhtis Rakvere Teatri juhataja Velvo Väli.

Probleem on Puusepa sõnul ka töökohtade juurde tekitamisega. Kui suur eksportija otsib ettevõtte rajamiseks kohta, siis huvitab teda kõige rohkem - kus ta töötajaid saab? Lääne-Virumaal pole ainult vaba ressurssi ja selle tekitamiseks tuleb mängu mingil määral riik ja omavalitsus. “Selleks, et noored ära ei läheks või tuleks mõni asemele, siis selleks peab olema noorte jaoks atraktiivne keskkond – viisakas koolimaja, lasteaia kohad, tugivõrgustik pärast kooli ja see kõik maksab,” sõnas Puusepp. Mis näitab justkui, et ollakse nõiaringis – oleks raha, oleks inimesi ja vastupidi.

Majandusteadlane Heido Vitsur tõi välja, et vaatama peab suuremat pilti. Tänases maailmas toimub turgude ümberjaotumine ja huvide kokkupõrkamine. Enam ei elata liberaalses turumajanduses. Vitsur jätab sõja Ukrainas välja, sest maailmavaates ei oma see tähtsust. Kuid toimuvad Ameerika Ühendriikide ja Hiina huvide suured kokkupõrked. Rolli mängib ka sanktsioonide rakendamine tehnoloogia sektorile.

Kui 1990ndatel viidi tootmine sinna, kus oli odav, siis nüüd sinna, kus on kindel – geopoliitilisest vaatenurgast asub Eesti selles suhtes ebasoodsas kohas. “Need aspektid on kõik neetud keerulised, maailm on hoopis teistsugune kui varem,” tõdes Vitsur, kes on samuti nõus, et Eesti vajab mõistlikku regionaalpoliitikat. “Elu ise on niivõrd keeruline, et seda pole võimalik ühtemoodi mõõta. Meie soov ühetaolisusele, on viinud meid selleni, et me ei suuda erinevaid asju menetleda. Aga, seda tuleb õppida,” lausus Vitsur.

Haka Plasti asutaja ja üks omanikest Kaul Augasmägi arvates on ehitussektor majanduse kraadiklaas. Kui läheb ehitusel hästi, siis läheb ka majandusel. Läbi ehitusmaterjalide tootmise teab Augasmägi, mis ehituses toimub ja seda mitte ainult Eestis. Tema Soome kolleegid ütlevad, et ehitusettevõtted panevad uksi kinni. “Eestis on samamoodi – ehitus kiratseb. Ette poole vaadates, keegi ei tea, mis saama hakkab. Aga paremaks minna ei saa nii kaua kui sõda Ukrainas kestab. Kui see ära lõppeb, läheb kindlasti ka majandusel hästi. Kui tööd on palju, siis on eeldus ka palgatõusuks,” sõnas Augasmägi.

Endine töö- ja terviseminister ning endine Eesti ametiühingu keskliidu esimees Peep Peterson tähendas seminaril, et Eesti on teinud kaks olulist otsust rikastumiseks – valinud iseseisvuse ja liitunud Euroopa Liiduga. Petersoni arvates oleme rahvana veendunud, et peame jõudma järgi Lääne-Euroopale, aga millise näitaja pealt otsustame, kas oleme jõudnud või mitte? Peamine mõõdik on siiski palk ja seda töötaja vaates. “Palgatasemega liigume edasi kuus protsenti aastas. Kui mõelda, milline oli töötasu Eesti krooni ajal ja nüüd, siis oleme piltikult teinud hüppe Kuubalt – kus saadakse täna 30 eurot kuus tasu – Prantsusmaa tasemele,” andis Peterson mõista, et Eesti areneb järjepidevalt edasi.