Philip Morris: sigarettide koht on varsti muuseumis

Philip Morris on esindatud 180-el turul ja seetõttu on ettevõtte personal väga rahvusvaheline. Kravtšenko sõnul soodustab see asjaolu omavahelist töökogemuste jagamist ja professionaalset kasvu. „Väga vähesed ettevõtted saavad pakkuda selliseid arenguvõimalusi oma töötajatele. Me saame osaleda rahvusvahelistel koolitustel ja projektides. Kindlasti on mõjutanud nii minu kui teiste kolleegide arengut ettevõtte kultuur. Mul on võimalus olla loov ja teostada oma ideid,“ selgitas Kravtšenko. Ta tõi välja, et hiljuti korrigeeriti ettevõtte eesmärke ja enam ei keskenduta ainult „mis?“ küsimustele“ ehk eesmärkidele, vaid oluliseks on saanud ka „kuidas?“ eesmärk ja inimeste hoiakud. „Ehk teisisõnu on ettevõtte jaoks oluline hinnata ettevõtte töötajate käitumist. Samuti on aktuaalseks tõusnud kahesuunalise tagasiside andmine. Selle baasilt saame seada eesmärke nii meeskondadele kui kogu ettevõttele ja planeerida omakorda koolitusi ning teha järeldusi muudatuste tegemiseks,“ lausus ta.

„Täna me otsimegi selliseid inimesi, kes usuvad meie suitsuvaba visiooni ja tahavad meie ettevõtmisesse panustada. Lisaks vaatame seda, kus ta ennast tahab meie ettevõttes näha viie või kümne aasta pärast. Me vaatame inimese potentsiaali ja selles on meie jaoks suurem väärtus,“ lisas Tammist. „Ehk nagu Olga ütles, meie jaoks on oluline kultuuriline sobivus. Juba meie personalijuhtimine on kaasav ja me pole kellegi osas diskrimineeriv, meil on eelarvamuste vaba hindamine.“

Tammist rõhutas, et Philip Morrise jaoks on oluline ettevõtte kultuuriline reeglistik ehk kuidas nad asju teevad ja kuidas asjad toimivad. Protseduurireeglid on neil kirja pandud, kõigile ühtemoodi arusaadavad, neid on eelnevad selgitatud ja läbi harjutatud, ka eeskujude kaudu. Nende hoiakute evimist inimeste juures hinnataksegi, mitte ainult seatud eesmärkide kaudu vaid seda, kuidas töötaja on mingi tulemuse saavutanud. Juhtidena keskendutakse sellele, kuidas inimene saaks iga päev tööl endast anda parima versiooni.

Tänasel päeval saab ettevõte pea 40% oma netotuludest suitsuvabadest toodetest. Tammiste sõnul on see suhtarv heaks illustratsiooniks, kui suur on muutuste osakaal. „Praegu Euroopas ainult kaks tehast toodavad meil sigarette, ülejäänud on kas kinni pandud või toodavad juba suitsuvabasid tooteid. See on juba üsna kõnekas fakt meie äritegevuse muutusest,“ osutas Tammist. Ta lisas, et nii mõnigi kord häirib teda hoopis ühiskonnas kuvatud skeptitsism, kui nende sõnumeid ei võeta tõsiselt. „Selleks, et viia oma sõnumeid väljapool ettevõtet, on vaja dialoogi. Kui selle baasilt toimub arusaamistes kasvõi väike muutus, olen väga rahul,“ tõdes välissuhete juht.

Samamoodi on muutunud personalile seatud ootused. „Kuna organisatsioon koosneb inimestest, siis sõltume suuresti sellest, kellega me igapäevaselt koos töötame. Täna on meil rahvusvaheliselt tööl väga erineva taustaga inimesed: alates rahva tervise spetsialistidega ja lõpetades endiste poliitikute ja kodanikuühiskonna aktivistidega. Mul on väga hea meel, et meil on täna nii eriilmeline meeskond, sest siis me saame üksteiselt palju õppida. Nad on liitunud Philip Morrisega, sest jagavad meie visiooni suitsuvabast tulevikust,“ rääkis Tammist.

Tammiste sõnul on kogu Philip Morrise tegevus kantud kahju vähendamise printsiibist. „Meil peab olema dialoog ja inimestel võimalus valida. Ma arvan, et kahju vähendamise printsiip on meie jaoks väga oluline. Ühelt poolt peab saama tarbija infot ja teisalt on oluline see, milline on keskkond. Me saame ju hästi aru, et oleme tubakafirmana osa sellest probleemist. Ja meie jaoks on täiesti loomulik, et meie peame muutuma,“ rõhutas ta. „Me peame midagi tegema selleks, et inimesed ei suitsetaks. Kuigi alati jääb mingi hulk neid inimesi, kes jäävadki suitsetama. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel võib nende hulk olla kuni miljard inimest või isegi rohkem. Nüüd ongi küsimus, mida me sellises olukorras teeme. Meie näeme, et peame toodet muutma, sest oleme osa sellest lahendusest. Tarbija poole pealt me räägime teaduslikult tõendatud alternatiividest, muus kontekstis see pole enam võimalik,“ kinnitas Tammist ning lisas, et Philip Morrise peadirektor on välja öelnud seisukoha, et sigarettide koht peaks olema muuseumis. Samuti võib olla tulevikus riike, mis on täiesti suitsuvabad. Ka Rootsi näide kinnitab seda suundumust: neil on tarvitamisel nikotiinipadjad ja muud suitsuvabad tooted ja riigis on suitsetamise määr ainult 5%. Meil Eestis on see number kahekohaline. Samuti on Rootsis vähenenud suitsetamisest tingitud haiguste esinemine.

„Rootsi on teel täielikult suitsuvaba keskkonna poole ja meil on sellest palju õppida. Ma usun, et järgmise 10-15 aasta pärast on ka Eesti üks suitsuvabadest riikidest,“ ütles Tammist välja oma ootuse.