Levinumad müüdid: kas viltuvajunud hoone tõstmine on tõesti kallis ja aeganõudev?

Maja otseks tõstmine on keeruline ja selle töö ajal hoonet kasutada ei saa.

Tegelikkus: Kui näiteks eramaja on vaja tõsta, ei sega see pererahvast kuidagi, sest majast välja kolima ei pea. “Kui tegu on põrandaga, siis puurime maa sisse nelja kahhelplaadi ristumiskohta augud, kust oma tööd teeme. Kui plaadisegu pole plaatide all ühtlaselt, võib tõstmisega küll plaati mõra tekkida, kuid reeglina seda ei juhtu,” kirjeldab Reiner-Latõšev seda, kui vähe Uretek maja kasutamist segab. “Hoones olevat sisustust ei lase me meelega välja kolida, et põrandat maksimaalselt koormata,” lisab ta täpsustuseks.

Äriettevõtete ja suuremate pindade puhul tehakse tööd öösiti. “See tähendab, et kliendil töö ja rahavoog ei katkegi, sest meie asume oma töid teostama õhtul peale kümmet ja hommikul, paar tundi enne äri avamist, oleme juba lõpetanud,” toob Reiner-Latõšev näiteks.

Mingi haruldane eritehnoloogia on kindlasti palju kallim, kui tavalise mördi ja kelluga viltuläinud asju parandama hakata.

Tegelikkus: “Uretek on alati odavam kui traditsiooniline parandus. Majast väljakolmine, poe, lao või silla kinni panemine on alati kallimad, kui teha tööd viisil, mis ehitise põhikasutust ei segata,” ütleb selle peale firma juht.

Ta toob näite ühest hiiglaslikust veinilaost Inglismaal, kus käis läbi 25% Suurbritannia veinist. Lao põrand oli vajunud 2mm, aga kuna riiuli kõrgus oli 8 meetrit, siis ei saanud automaatsed robottõstukid kõrgustest enam kaupa kätte.

“Õhus oli kõigi aegade kõige suurem kohtuasi, mis ühte ehitist puudutas. Selleks, et ladu ära kolida, logistika ringi teha ja pärast ladu tagasi kolida, oleks kulunud 50 miljonit naela ja seda ilma tööseisakuid arvestamata.” Ureteki tehnoloogiaga lahendati probleem ilma sellist kadalippu läbi tegemata ning maksumus oli vaid mõni protsent eeltoodud kalkulatsioonist.

Ehitise sisse või alla mingi materjali lisamine ei ole püsiv ning võib hiljem ohtlikuks osutuda.