Millal tasub mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha?

Millal on õige aeg mõelda katuse uuendamisele või vahetamisele ja kuidas ehitada tõeliselt vastupidav katus, räägib üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Füüsiliselt vananedes ei täida katused enam neile pandud eesmärke ehk enamasti ei pea vett, et ehituskonstruktsioonid märguvad, parandamine on kulukas ning parandamisega saadud positiivne tulemus on lühiajaline. Moraalse vananemise puhul aga ei rahulda olemasolev katuselahendus omanikku. Näiteks on turule tulnud uued ja paremad materjalid, katuse soojustus ei ole piisavalt hea, katuse väljanägemine ei vasta soovidele või on vaja muuta katuse asukohta, konstruktsiooni või kuju.

Katuse renoveerimisele või vahetamisele peab aga kindlasti mõtlema siis, kui parandustöid on vaja teha tihti, remondiks kuluvad summad järjest suurenevad või visuaalsel vaatlemisel on näha, et katusematerjal hakkab vananema. Tänapäeval leidub hulganisti katuseid, mille kohta võib öelda, et need on enneaegu vananenud. Selle põhjuseks võivad olla ehitusvead, ebakvaliteetsete materjalide kasutamine, samuti mittenõuetekohane ekspluatatsioon ja ebapiisav hooldus.

- Neljandaks tuleb katuselt eemaldada aastatega kogunenud mittevajalik juhtmestik, amortiseerunud tehnika ja muud esemed.

Enamik kortermaju Eestis on ehitatud lamekatusega, mis on võrreldes teiste katuseliikidega soodsam ja paljudel juhtudel ka ainulahendus. Kuna energiahind järjepidevalt tõuseb, on enne katuste renoveerimist vaja üle vaadata hoone piirete, sealhulgas katuste soojustuse vastavus tänapäevanõuetele.

Enamikul juhtudel on vaja paigaldada katustele lisasoojustus – selleks kasutatakse nii plaatvahtsoojustusi kui ka kõvasid katusevillasid. Millise survetugevusega soojustusmaterjal valida, sõltub katuse kasutusest ja katuseehituse normidest. Kortermajade renoveerimisel olemasolevat vana katust tavaliselt alt ära ei võeta. Lisasoojustuse paksus selgub projekteerimise käigus ja sõltub paljuski olemasolevast katusest.

Hüdroisolatsioon ehk katusekate ehitatakse enamasti kahekordsest SBS bituumenrullmaterjalist, mille ruutmeetri kaal on normeeritud. Aluskiht peab olema vähemalt 4 kilogrammi ja pealiskiht vähemalt 5 kilogrammi ruutmeeter. Materjali valikul tuleb arvestada ka bituumeni koostist ja materjalidele tugevust andva tugikanga materjali ning kaalu. Soovitatav on kasutada polüestertugikangaga rullmaterjale, mille tugikangaste kaal on vähemalt 160 g/m².

Rullmaterjale toodetakse paljudes tehastes väga erineva kvaliteediga. Kuigi vaadates ei ole materjali kvaliteet silmaga näha, tuleb hoolega kaaluda hinna ja kvaliteedi suhet. Igal materjalil on kaasas seda iseloomustavate näitajatega tooteleht. Et sellest aru saada, on soovitatav kasutada asjatundjate abi, sest nagu öeldud – kehvade materjalide kasutamisel jääb katuse eluiga oodatust tunduvalt lühemaks.