Evari Ehitus selgitab: miks vajab enamik Eesti hooneid energiatõhususe parendamist?

Lamekatuste ehitamise tehnoloogia läbis täieliku muutuse 90ndate alguses, kui senise ehituspapi baasil toodetud ruberoidi asemel võeti kasutusele polüester- või klaaskiud-tugikangal toodetud SBS- või APP-bituumenrullmaterjalid. „Lamekatustelt kadusid suured köetavad bituumenkatlad ja katuse bituumenrullmaterjale hakati paigaldama gaasipõletitega,“ lisab Kala, et hiljem lisandusid ka PVC-plastrullmaterjalidest katusekatted, mille kattekihi omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse kuumaõhufööne. Kasutatavad soojustusmaterjalid muutusid efektiivsemaks, mistõttu sõltus katusetööde tegemine vähem ilmast – töid sai hakata tegema aastaringselt. Uue tehnoloogia abil saadigi enamik vanu lamekatuseid käesoleva sajandi alguseks vettpidavaks.

Euroopa Liidu direktiiv kohustab muutusteks

Ajapikku muutus hoonete kütmine aga kallimaks – küttekraane keerati kinni, vahetati tuult ja sooja läbilaskvad aknad, topiti kinni ventilatsiooniavad. „Selle tulemusena hakkasid eriti hoonete ülemiste korruste otsmised toad ja ruumid nurkadest hallitama. Ruumide sisekliima halvenes. Nähtavale tulid hoonetel esinevad külmasillad ehk kohad hoone piirdes, kus piirde soojustus ei olnud piisav või ei olnud soojustus korralikult paigaldatud,“ selgitab Kala.

Selle sajandi teisel kümnendil on kogu Euroopas saanud märksõnaks hoonete energiatõhusus. Euroopa Liidu direktiivist tulenevalt on liikmesriigid kohustatud nii uute kui ka oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul järgima vastavaid nõudeid. Alates 2021. aasta jaanuarist peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned*. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused.

Direktiivi punktidest lähtuvalt vajab enamik Eesti hooneid energiatõhususe parendamist, kuna vanad hooned on tänapäevases mõttes soojustamata ja ventilatsioonita.

Kvaliteetselt ehitatud lamekatus on pikaealine

Kala sõnul on Eestis üle 24 000 kolme või enama korteriga elamut, mille keskmine energiakulu aastas on 250 kWh. Eesmärk oleks jõuda aga tasemeni 150 kWh aastas. Büroohooned ja koolimajad peaks pärast renoveerimist jõudma energiakulu tasemini 130 kuni 150 kWh aastas. Kaubandus-, teenindus-, tööstus-, laohoonete energiatarbest moodustab suurema osa elekter ja ventilatsioon – energiatõhususe parendamise võimalused ja vajadus sõltuvad seega hoone ehitusaastast ja sellest tulenevalt hoone ehituslikest lahendustest.

Eraomandisse kuulub 96 protsenti Eesti elamufondist, mistõttu on suurimaks soojustamise takistuseks rahapuudus, kuigi soojuse ja energia hinna tõus sunnib siiski rekonstrueerimisele mõtlema. Seetõttu on viimastel aastatel tõhusalt kasutatud rekonstrueerimistoetusi.