Maa- ja ruumiamet (MARU) saab uue seaduse eelnõuga hoovad, et kohalikke omavalitsusi vaos hoida, kui nad detailplaneeringutega viivitama hakkavad.

- Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev.
- Foto: Andras Kralla
Juuni alguses jõustuva seaduse järgi peab detailplaneering olema kinnitatud kolme aasta jooksul alates hetkest, kui planeeringu taotlus on esitatud. Juhul, kui KOVid peaks planeeringuga venitama või kolme aasta jooksul pole see kinnitatud, saab MARU teha KOVidele ettekirjutisi või esitada kuni 9600 euro suuruse sunniraha.
“Maa ja ruumiamet võib küsida üle, et kuulge, mis teil toimub seal, kas oleks abi vaja või või lihtsalt niisama venitame,” rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev MARU ülesandest planeeringute juures.
Tema sõnul saab MARU KOVe aidata probleemi lahendamisele või hakata kasutama sunnimeetmeid, et planeering liiguks kiiremini edasi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sergejev selgitas lähemalt veel, miks seaduse eelnõu ettevõtjatele kasulik on ning kuidas reaalselt planeeringute kehtestamine kiiremaks ja tõhusamaks muutub.
Küsis Martin Johannes Teder.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kümme aastat väldanud detailplaneeringu menetlus sai neljapäeval volikogust rohelise tule. Meeruse sadamasse plaanitakse rajada jahisadam ja kuuekordsed elamud.
Koalitsiooni vedamisel leevendati võõrtööjõu piiranguid ning plaanis on luua riigi jaoks oluliste planeeringute menetlemise kiirtee. Tööjõupiirangu leevendamisega pole aga rahul ka see osa opositsioonist, kes probleemi olemust tunnistab.
Valitsus üritab korraga lahendada majanduse kolme suurt pidurit: tööjõupuudust, aeglaseid investeeringumenetlusi ja venivat planeerimist.
Eestis on üle 6000 ettevõtte ja asutuse, mis peavad aasta alguses jõustunud uue küberturvalisuse seaduse nõudeid järgima hakkama. Mure aga seisneb selles, et hulgal ettevõtetel pole sellest aimugi, mis tähendab, et nad pole lillegi liigutanud, selgus saatest.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.