Jõustus tuhandeid puudutav seadus. Ekspert: paljud ei adu, et peavad tegutsema
Seadus nõuab ettevõtetelt üsna ajamahukaid samme küberriskide ohjeldamiseks. Esmalt aga pidid ettevõtted, keda seadus puudutab, märtsi lõpuks riigi infosüsteemi ametile endast märku andma.
"Võin lahjat mürki võtta, et paljud ei teavitanud, sest teavitustööd on vähe olnud – uus küberturvalisuse seadus jõustus alles jaanuaris," ütles seaduse loomist koostada aidanud advokaadibüroo Widen küberõiguse valdkonna juht Henri Ratnik.
Nõuete täitmata jätmine võib aga kaasa tuua üsna ulatusliku trahvi – kuni 10 miljonit eurot või 2% ettevõtte aastakäibest.
Keda seadus mõjutab?
Küberturvalisuse seaduse subjektid on peamiselt olulist teenust osutavad ettevõtted, kellel on 50 või rohkem töötajat ning kelle aastakäive ületab 10 miljonit eurot või kelle bilansimaht on vähemalt 10 miljonit eurot.
Kui ettevõttes on rohkem kui 250 töötajat ja käive ületab 50 miljoni piiri, siis on tegemist üliolulise teenuseosutajaga. Olenemata suurusest on subjektiks ka elutähtsa teenuse osutajad, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt.
Seadus on raskesti loetav
Seadus on ka parasjagu keeruline, selgitas Grant Thornton Balticu infoturbe valdkonna juht Artti Aston. Kuigi teatud juhtudel on lihtne aru saada, kas seadus sulle kohaldub või mitte, muutub kõik siis, kui seaduses viidatakse täiendavatele Euroopa Liidu registritele ja klassifikaatoritele.
Aston ütles, et just tootjatega tuleb seda ette. Näiteks tõi ta jalgrattatootjad, kes on seaduses subjektina ära nimetatud. Küsimusi võib tekkida ka siis, kui toodetakse juppe mõnele seadmetootjale, kellele uus seadus kohaldub.
BLRT Grupi kaks tütarfirmat on osa neist tänavu lisandunud ligi 3000 ettevõttest, kes peavad end kolme aastaga uute nõuetega vastavusse viima.
Kontserni IT-direktor Marek Trautmann kinnitas, et kuigi ta luges seaduse kümme korda läbi, vajas ta siiski nõustaja abi, et aru saada, millised ettevõtted grupist on seaduse subjektid. Ta soovitas teistel kahtluse korral RIA-le päring teha, et kinnitust saada, sest seadust võib olla keeruline üksinda tõlgendada.
Mis on laienenud küberturvalisuse seaduses uut, keda see puudutab ja kuidas valmistuda, kuuleb lähemalt saatest “Kasvukursil”. Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Seotud lood
Sellest aastast hakkas Eestis kehtima uus küberturvalisuse seadus, aga missugune ettevõte ja mida tegema peaks, see on jätkuvalt ähmane. Liigagi sageli arvatakse, et piisab vaid paberist, mis ütleb, et kõik on turvaline, kirjutab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
Sellest aastast laienenud küberturvalisuse seadus paneb ettevõtjad ajaga võidu jooksma, sest kohustuslike sammude astumiseks on aega kevadeni.
Tegelikult pole need nii uued midagi. Kes vähegi peavad küberturvalisusega oma ettevõttes arvestama, on ehk juba kuulnud kõlava nimega termineid NIS 2, DORA, E-ITS või kas või ISO 27001.
Uus seadus kohustab: igal ühiskondlikult tähtsal firmal olgu juhatuse liige, kes saab aru küberturvalisusest ja vajadusel vastutab oma rahakotiga, kirjutavad advokaadibüroo Widen partner ja vandeadvokaat Henri Ratnik ning jurist Sten-Marten Pukka.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele