Lääne-Virumaa tööstuste juhid näevad taastumise märke

„Näen, et turg vaikselt taastub,“ on uksetootja Jeld-Wen Eesti tehase juht Artur Ševtšuk tuleviku osas optimistlik.

Jeld-Weni Rakvere tehases on käsil mitu projekti, mis muudavad Ševtšuki sõnul kogu tehase tugevamaks ja aitavad ka käivet lähima paari aasta jooksul 3-4 miljoni euro võrra paisutada.

„On lootust, et saame Rakvere linna ka suurema investeeringu, mille nimel teeb meeskond ränka tööd,“ avaldas tehase juht. Investeeringuplaan on siiski veel varajases staadiumis ja Ševtšuki sõnul sellest pikemalt rääkida hetkel ei saa.

Jeld-Weni grupp peab Eesti majanduskeskkonda professionaalseks ja hindab eestlasi kõrgelt. „Samas öeldakse, et eestlastele meeldib vahepeal liiga väikeselt mõelda ja et võiksime suuremalt mõelda,“ lisas ta.

Lääne-Virumaal tegutseva masinatootja Tamsalu EPT juht Taavi Saart on samuti tuleviku osas optimistlik. „Klientidelt on kuulda ja tellimustest on samuti näha, et Norra turg on taastumas, samal ajal kui Soomel läheb endiselt kehvasti,“ sõnab tegevjuht.

Uutest turgudest vaatab Tamsalu EPT just Saksamaa poole, ehkki adub, et sisenemine pole kindlasti lihtne. „Saksamaale on keeruline siseneda, aga proovime,“ sõnas Saart.

Viimasel ajal palju investeerinud masinatootja näeb võimalusi käivet kasvatada. Kui 2025. aastal ulatus müügitulu 1,2 miljoni euroni, siis 2026. aasta siht on 2 miljonit. „Selles suunas me praegu ka liigume,“ sõnas ta.

Haavapuitmassitehase Estonian Celli juhatuse liikme Rain Pärna sõnul on 2026. aasta olnud ettevõttele raske ja seda peamiselt energiahindadest tulenevalt. „Kõik me teame, et jaanuar-veebruar olid väga rasked kuud ja see tõi ka meile väga raske aasta alguse. Aga nüüdseks on valitsus meiesugusele energiaintensiivsele ettevõttele teinud esimese positiivse seadusemuudatuse, mis aitab kulusid taastuvenergia tasude näol veidi alla tuua. Kui aga võtta lisanduvad tasud, siis on elektrienergia kulud ikkagi suuremad, kui nad olid eelmisel aastal,“ selgitas Pärn. „See on uus reaalsus.“

Lähikuude vaates on Pärn positiivne, sest suvekuud on energia vaates soodsamad. Mahud küll kasvavad, ent jaanuari ja veebruari aukude lappimisega tuleb siiski veel tegeleda. „Meil selline planeeritud tulemus aasta lõpuks jääb ikkagi pigem saavutamata,“ viitab Pärn, et kasumit pole lootust teenida.

Pärn märkis veel, et kõrged energia hinnad on Estonian Cellis kaasa toonud nii koondamisi kui ka tootmisgraafikute muutusi. „Iga kuu on meil nädal kuni 10 päeva planeeritud tootmisseisak,“ tõi Pärn näite, kuidas ettevõte on keeruliste oludega kohanenud.

Saadet juhib Harro Puusild.