Põllumehed peavad muutunud kliima, kallinenud sisendite ja rangemate taimekaitsereeglitega kohanema kiiremini kui kunagi varem.
Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk ja Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.
  • Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk ja Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.
  • Foto: Merlin Zuzjonok
Saates “Kasvupinnas” räägivad Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ja põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk, miks ei saa tänapäeva taimekasvatuses enam töötada vanade võtetega ning miks rapsikasvatus nõuab senisest täpsemat agronoomiat.
“Kui sa annad taimele toitu õigel ajal ja õiges koguses, siis ta on tugevam ja vastupidavam,” ütleb Tiiu Annuk saates. Tema sõnul mõjutavad kliimamuutused üha enam nii haiguste levikut kui ka taimekaitse ajastamist ning Eestis on tegelik haiguspilt sageli oluliselt keerulisem, kui esmapilgul paistab.
Saates räägitakse, kuidas taliviljad tänavuse talve üle elasid, millist mõju on põud eri piirkondades juba avaldanud ning kus on olukord kõige keerulisem. Pikemalt tuleb juttu ka rapsikasvatusest, mille kõrge saagipotentsiaal käib käsikäes järjest suuremate riskidega – edu sõltub üha rohkem õigesti valitud külviajast, sordist ja haigustõrjest.
“Taliraps annab endiselt tonn kuni kaks rohkem saaki kui suviraps, aga kõike peab tegema õigel ajal,” märgib Margus Ameerikas. Tema sõnul on osa põllumehi varasematel headel aastatel muutunud liiga julgeks ning see on toonud kaasa suuremaid talvekahjustusi ja ebaõnnestumisi.
Juttu tuleb ka glüfosaadi ümber käivast debatist, kündmise vähenemisest ning sellest, miks paljud tootjad on läinud üle mitte-künnipõhisele harimisele. Annuki sõnul ei mõista paljud glüfosaadi kritiseerijad, et alternatiivsed vahendid võivad olla oluliselt suurema ohuklassiga.
Lisaks räägitakse väetiseturu muutustest, kallinenud sisenditest ning täppisviljeluse järjest suuremast rollist. Saatekülaliste sõnul ei taha põllumehed enam ühtegi kilo väetist üle anda ning otsuseid tehakse järjest enam satelliidipiltide ja andmepõhiste lahenduste järgi.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele