MindTitani juht: AI fookus liigub valgekraede töösse
Tehisintellekti järgmine suur kasutusala tööstuses ei pruugi olla tootmisliin, vaid kontor. MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons ütleb, et AI liigub järjest enam valgekraede töö sisse, kus võit võib tulla müügist, ostuprotsessist, projekteerimisest, dokumentide kontrollist ja juhtimisest.
Loe AI kokkuvõtet
MindTitani juht Kristjan Jansons usub, et tehisintellekti kasutamine on hädavajalik nii kontoris kui tootmises. AI üha suurem roll on valgekraetöös, sealt võib võit tulla näiteks müügis, projekteerimises ja juhtimises. Jansons rõhutab, et AI kasutamine ei tähenda pelgalt vana protsessi automatiseerimist, vaid sageli ka selle ümberkujundamist. Kõrgtehnoloogilised rakendused, nagu energiakasutuse optimeerimine, nõuavad ettevõtte spetsiifilist lähenemist. Täieliku AI-tehase saavutamine on veel kaugel, kuid mudelid arenevad pidevalt. Jansonsi sõnul peab iga ettevõte kaaluma, kuidas AI oma töösse integreerida, tehes seda strateegiliselt ja läbimõeldult.
Kui tööstuses räägitakse tehisintellektist, mõeldakse sageli tootmisliinidele, masinnägemisele, kvaliteedikontrollile ja defektide tuvastamisele. Need valdkonnad ei kao kuhugi, kuid MindTitani tegevjuhi Kristjan Jansonsi sõnul on viimaste aastate suurem muutus mujal.
“AI fookus liigub tootmispinnalt valgekraetöösse,“ ütleb Jansons saates ”Fookuses: tark tööstus“. Tema sõnul ei tähenda see, et tootmises AI roll väheneks. Pigem on lisandunud uus suur kasutusväli kõige selle näol, mida tehakse ekraani taga.
Sinna kuuluvad näiteks tarneahela juhtimine, ostuprotsessid, müük, turu-uuring, müügi automatiseerimine, tootearendus, projekteerimine, raamatupidamine ja juhtimine. Jansons võtab selle kokku lihtsalt: kõik need rollid võivad saada tehisintellektist kas võimendust või osalist automatiseerimist.
Tehisaru kasvav kasu
Tema sõnul kasvab AI kasu koos dokumentide keerukuse ja mahuga. Mida pikemad dokumendid, mida rohkem nõudeid ja mida suurem risk, seda selgem võib olla võit kas ajasäästus või vigade vähendamises.
Kui andmed on korrastatud ja kättesaadavad, saab nende peale ehitada palju tõhusamaid lahendusi. Siis on võimalik automatiseerida suuremaid protsesse, jättes inimesele need kohad, kus on vaja kontrolli, valideerimist ja vastutust.
“Üks rinne on see, et anname kõigile mingid tööriistad kätte. Teine rinne on see, et võtame protsessi põhiselt optimeerimise ette,“ ütleb ta.
Jansonsi sõnul ei piisa sageli sellest, et vana protsess lihtsalt automatiseeritakse. Mõnikord tuleb kogu protsess ümber disainida. Vastasel juhul võib ettevõte automatiseerida väikese pudelikaela, kuid tervik jääb endiselt vanaviisi tööle.
“Vana asja automatiseerimine ei ole alati mõistlik, vaid mõistlik on midagi natuke hoopis teistmoodi teha,“ ütleb Jansons.
Kuigi suur muutus toimub praegu kontoritöös, ei kao AI roll ka tootmises. Jansons toob välja masinnägemise, kvaliteedikontrolli, energiakasutuse optimeerimise ja masinate juhtimise.
Eriti energiamahukates ettevõtetes võib AI aidata otsustada, mida ja millal toota, kui arvesse võtta näiteks energiakulu ja turuhindu. Samuti võib AI aidata juhtida seadmeid nii, et töö saaks tehtud väiksema kuluga.
Hetkel kuum
Sellised lahendused on sageli väga spetsiifilised. Iga tootmisettevõtte protsessid, piirangud ja eesmärgid erinevad. Seetõttu ei ole tööstus-AI puhul enamasti tegemist ühe universaalse tootega, mida saab kõigile samamoodi müüa.
Täielikult iseotsustav tehas on veel kaugel
Jansonsi hinnangul on täielikult iseennast juhtiv ja taastootva võimekusega AI-tehas veel väga kaugel. Küll aga muutuvad mudelid järjest võimekamaks ja multimodaalsemaks. See tähendab, et nad oskavad järjest paremini töötada mitte ainult tekstiga, vaid ka pildi, koodi, dokumentide, andmete ja teiste sisenditega.
Samas on füüsilises maailmas palju hõõrdumist: tarneahelad, seadmed, materjalid, inimesed, vastutus ja ohutus. See teeb täieliku otsast lõpuni automatiseerimise keeruliseks.
Jansonsi sõnul tuleb süsteemidesse disainida kontrollikohad, kus inimene saab otsuseid kinnitada, üle vaadata või peatada. Kui süsteem ehitada läbimõtlematult, võib probleeme tekkida juba praegu. Hästi ehitatud süsteemis võib AI aga anda soovituse, mille üle inimene saab arutleda ja mille põhjendusi küsida.
Jansonsi sõnul on muutunud ka tema enda vastus küsimusele, kas ettevõte vajab AI-strateegiat. Mõni aasta tagasi oleks ta soovitanud pigem valida paar mõistlikku kasutusjuhtu ja need ära teha. Nüüd on võimalusi nii palju, et strateegiline vaade on tema hinnangul üha vajalikum.
“Ma arvan, et mitte keegi ei saa jätkata targana ilma tehisaru kasutamata,“ ütleb ta.
Tema sõnul ei tähenda see, et iga ettevõte peaks kohe ehitama keerulise erilahenduse. Küll aga peaks iga juht mõtlema, milliseid protsesse saab AI abil paremini teha, millised tööriistad töötajatele anda, millised reeglid kokku leppida ja kus on vaja muuta tervet töökorraldust.
AI kasutuselevõtu küsimus ei ole seega ainult tehnoloogiline. See on juhtimise, vastutuse ja protsesside ümbermõtestamise küsimus.
Saadet juhtis Mart Valner.
Seotud lood
Idusektorile on tehisaru tulek loonud suurepärase võimaluse väiksema raha ja inimressursiga kiiremini kasvada, kirjutab ettevõtja Sander Gansen vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tehisaru on toonud olulise ajavõidu andmete kogumisel ja töötlemisel, kirjutab kirjutab Prudentia juhtivpartner Illar Kaasik vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tänavuse esimese lisaeelarvega suunatakse 30 miljonit eurot muudele prioriteetidele.
Selleks, et inimkapitaliga maailmast natuke ees käia, tuleb sulgeda vähemalt pooled nõrgema tasemega gümnaasiumid ning suunata suurem osa põhikoolilõpetajatest edasi rakenduslikesse tehnoloogiakolledžitesse, kirjutab Tallinna tehnoloogiakolledži Techno TLN juht Ott Pärna.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele