Riigihanked muutuvad majanduslikult keerulisel ajal järjest huvipakkuvamaks: suureneb pakkujate hulk ja rohkem on ka neid, kes tahavad pakkumuste esitamise tähtaega endale sobivalt venitada, nendib jurist Tuulikki Laesson.

- Jurist Tuulikki Laesson räägib Äripäeva raadios lähemalt viimaste kuude kuumematest kohtulahenditest.
- Foto: Andres Laanem
“Oleme õnnelikult selles ajajärgus, kus riigihangete seadus hakkab uuesti muutuma, mis tähendab seda, et on väga palju parandusvõimalusi. Kõik need asjad, mis on olnud varasematel aegadel problemaatilised, saab riigikogu üle vaadata,” märgib “Teabevara tunnis” ehitus- ja riigihanke spetsialist
Tuulikki Laesson, kes keskendub viimase viie kuu kuumadele kohtulahenditele.
Laesson räägib saates pakkujale esitatavatest nõuetest, õiguskaitse rakendamisest vaidlustuste korral, ristsubsideerimise keelust, pakkumustele esitatava tähtaja pikendamisest ja hankijalt hüvitise nõudmisest.
Üks värske kohtulahend käsitles pakkuja kõrvaldamist hankemenetlusest seoses hankelepingu olulise rikkumisega. “Selle sätte mõte on hoida ära uue pakkuja võimalust sattuda olukorda, kus tema hankelepingut ei täideta korrektselt,” räägib Laesson, kelle sõnul tuli ka selle vaidluse korral ilmsiks, et saatan peitub detailis. “Kui oleme hankijad, peame kontrollima ja vaatama väikeseid asju, ja nende alusel tegema otsuseid.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühes vaidluses vaagis aga kohus, kas olukord, kus pakkuja väidab, et ta ei oska hinnata enda vastavust kvalifitseerimise reeglitele, võib kaasa tuua hankija kohustuse pikendada pakkumuste esitamise tähtaega. Kohus leidis, et kui pakkuja ei saa enda vastavusest aru, siis ei saa ta ka eeldada, et tema vaidlustuse peale hange peatatakse.
“Nagu ikka majanduslanguse puhul või majanduse keerukatel aegadel, lähevad meil hankemenetlused huvipakkuvamaks väga paljudele. Pakkujate hulk suureneb ja ka nende pakkujate, kes tahavad endale sobivalt venitada pakkumuste esitamise aega, sest pakkumuste esitamise ajast tuleneb ka hankelepingu sõlmimise aeg,” selgitab Laesson vaidlustuse tagamaad ja peab kohtulahendit väga positiivseks. “Hankijad saavad sellest lahendist kindlasti julgust juurde teha otsuseid mitte pikendada hankemenetlusi. Mitte venitada hankemenetlust lõputult niimoodi, et meil tegelikult saavutavad edu need pakkujad, kelle eesmärk ei olnud mitte enda õiguste eest seista, vaid saada endale sobivamaid tingimusi.”
“Teabevara tundi” juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tasustamata proovitöö ei ole kvaliteedikontroll, vaid viis saada loovtöö ilma selle eest maksmata, kirjutab Ranno Päi arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis tõstab riigihangetel lihthanke piirmäärad kõrgemaks.
Riigihanked saavad õnnestuma alles siis, kui tehnilise kirjelduse keskmes ei ole enam süsteemi arhitektuur või funktsioonide loetelu, vaid oodatav mõju, kirjutab Merily Tamm arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Prokuratuuri kinnitusel tegid ametnikud Tallinnas välipinke hankides mitu viga, kuid kuna üht keskset kuriteokoosseisu elementi ei olnud, otsustati kriminaalmenetlus lõpetada.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.