"Ma ei näe varianti, et ei tegeletaks, ei mõõdetaks, ei vähendataks keskkonnakahjulikke mõjusid, sest täna hangetesse enam üldse sisse ei võetagi," tõdes Ruul saates "Kestlikul kursil".
Ruul tõi näiteks ka, kuidas Eesti firma tahtis siseneda Saksamaa turule, mille üks eeldusi oli see, et nad olid teinud aastaid vabatahtlikult kestlikkusaruannet.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala lisas, et ka Aasia riigid küsivad ettevõtjatelt infot näiteks puidutoorme tarneahela kohta, kuigi see nõue lükati Euroopa Liidus edasi.
Samas tõid nad saates välja näiteid, kus Eesti firmad on kestlikkusvallas leidnud uusi ärivõimalusi.
Samuti avavad saatekülalised värsket Euroopa kliimaraportit eelmise aasta kohta, mis kordab taas üle, et Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev manner. Kliima soojenemine läks Euroopale eelmisel suvel lühiajaliselt maksma 43 miljardit eurot ehk 0,25% Euroopa Liidu SKPst. Põlengute ja üleujutuste tagajärjed jäävad aga meid veel mitmeks aastaks mõjutama ning toovad ühtekokku hinnanguliselt 126 miljardi euro suuruse kahju. Alates 1980. aastast on globaalne soojenemine läinud Euroopale maksma ligi 822 miljardit eurot.
Saates on veel juttu kliimamuutustega kohanemisest. Ala ja Ruul jagavad soovitusi, kuidas muutlike ilmaoludega, nagu põuad ja üleujutused, ennetavalt arvestada.
Saadet juhtis Karmen Laur.
Seotud lood
Suuremad pangad uurivad ettevõtetelt finantseerimisel põhjalikumalt, kuidas nad plaanivad pikas plaanis kestlikumaks muutuda, rääkis Swedbanki jätkusuutlikkuse juht Mihkel Tamm.
Lühiajaliselt 43 miljardit eurot ehk 0,25% Euroopa Liidu SKPst, aga tänavuste põlengute ja üleujutuste järelmid jäävad meid veel mitmeks aastaks mõjutama ning toovad ühtekokku 126 miljardi euro suuruse kahju.
Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
Energiafirmadele tekitab tuska kõikuv süsinikukvoodi hind. Kuigi Euroopa hakkab süsteemi reformima, ei pruugi ministeeriumi ja energiaeksperdi sõnul pelgalt sellest piisata.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele