Peep Pihotalot teatakse autoringkondades mitme huvitava neljarattalise järgi, ent kui tema käest küsida, millise oma auto rooli taha pääsemine on talle aastate jooksul valmistanud rõõmu enim, siis ta ei mõtle pikalt.

- Peep Pihotalole kuuluv vana Chevy Camaro, mis ei ole siiski vastus pealkirjas õhku jäetud küsimusele.
- Foto: Erakogu
Peep Pihotalo on omanud aastakümnete jooksul Porschesid ja BMWsid, aga lisaks neile kuuluvad tema autoajalukku paar Chevrolet Camarot,
Dodge Viperit ja
Lotust, mõni Jaapani päritolu nn
tänavarallikas jpm. Äripäeva raadio saates “Autojutud” räägibki ta põnevatest hobiautodest omaniku vaatenurgast – millised nende küljed avaldusid alles pikapeale, missugune auto muutus ajapikku veel meeldivamaks jne.
“Meil on Eestis teatavasti neli aastaaega ja enamik sportlikke autosid talvel liikluses ei osale,” märgib Pihotalo saates. “Ühest küljest kurb, et nendega saab sõita ainult poole aastast, aga sellel on ka üks suur pluss – kui selline auto on kuus kuud garaažis olnud ning sa istud sellesse kevadel taas sisse, siis sa oleksid selle nagu uuesti ostnud. Sul tekib taas värske emotsioon.”
Saate lõpus avaldabki Peep Pihotalo, milline tema kõigist autodest on taas selle rooli taha pääsedes pakkunud talle enim ehedaid emotsioone.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht on Karl-Eduard Salumäe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1990. aastate Eesti autokultuurist on valminud täispikk dokumentaalfilm “Kadunud unistus”, mis peegeldab režissöör Sergei Zjuganovi sõnul tollast vastuolulist aega laiemalt.
Kui Ferrari peab olema punane, siis sageli maailma parimaks sportautoks nimetatavale Porsche 911le sobib ka ilmetu hall väga hästi.
Eheda sõiduelamuse otsija jõuab varem või hiljem Lotuste juurde, kuid nende proovimisega kaasneb oht, et pärast seda mõjuvad muud autod lootusetult kobakate ja inertsetena.
Iseseisvuse taastanud puruvaeses Eestis tegutsesid paljude Lääne automarkide esindused. Edasi viis toona üksnes siinsete kaupmeeste muljetavaldav leidlikkus ja visadus, töö esinduses oli aga pöörane, kinnitab 1992. aastast saati uute autode äris sees olnud Jussi Pärnpuu.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.