Kuna 24protsendiline käibemaksumäär kehtis mullu vaid pool aastat, siis tänavu ootab rahandusministeerium pea poole miljardi euro võrra rohkem maksutulu käibemaksust kui eelmisel aastal.

- Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu.
- Foto: Raul Mee
“Terve aasta on sellel aastal suurem maksumäär, mille tõttu laekumine on juba suurem, isegi kui maksubaas ei muutu,” selgitas rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu.
Kui mullu laekus 4,18 miljardit eurot käibemaksu, siis tänavuseks prognoositakse 4,6 miljardit eurot käibemaksu.
Kirsipuu on valitud juhtima OECD töögruppi, mis tegeleb eelarve säästliku rakendamisega. Asekantsler teeb intervjuus sellest lähemalt juttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjueeris Lauri Leet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lühiajaliselt on euroala majanduses saavutatud tasakaal, kuid juba lähiaastatel sõltub Euroopa käekäik sellest, kui hästi suudetakse kohaneda uue reaalsusega väliskaubanduses, kirjutab Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Madis Müller Eesti Panga blogis.
Enamasti ei suudeta kasvavaid riigi kulusid ohjes hoida ning eelarveprotsessi poliitiliselt mõistlikult juhtida, märgib kunagine Reformierakonna juht ja Eesti Panga president Siim Kallas.
Kaasaegne rahandusteooria näitab, et kulutades rohkem kui maksudes tagasi võttes ei tekita riik üksnes defitsiiti, vaid teostab oma demokraatlikku mandaati. Piiranguteks on poliitilised otsused ja reaalmajandus, kirjutab Uppsala ülikooli majandustudeng Sten Marcus Mesila.
Vaatamata Donald Trumpi vastuolulistele sõnumitele on USA tegudes pühendunud nii NATO-le kui ka Baltimaade kaitsele, on Eesti peaminister Kristen Michal veendunud.
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?