Viimastel aastatel on turult kadunud idealism, kus rohetehnoloogia sildi all kaasati raha ilma toimiva ärimudelita, rääkis Äripäeva raadio "Cleantech" saates Teele Niidas, UP Catalyst’i COO ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esinaine.
Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaate "Cleantech" seitsmenda hooaja esimeses saates on külas Teele Niidas, UP Catalyst’i COO ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esinaine.
  • Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaate "Cleantech" seitsmenda hooaja esimeses saates on külas Teele Niidas, UP Catalyst’i COO ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esinaine.
  • Foto: Arno Mikkor
“See, et rohetehnoloogia või puhas tehnoloogia oleks oma aktuaalsust kaotamas, on minu jaoks hästi eksitav,” rääkis Niidas “Cleantechi” seitsmenda hooaja esimeses saates. “Suur rohetehnoloogia mull, mis vahepeal tekkis, on nüüd tühjemaks lastud ja see on väga tervitatav.”
Niidase sõnul on viimastel aastatel turult kadunud idealism, kus rohetehnoloogia sildi all kaasati raha ilma toimiva ärimudelita. Investorite ja tööstuse fookus on liikunud pragmaatilisemate lahenduste poole, mis suudavad konkureerida hinna ja kvaliteediga, mitte üksnes rohelise lubadusega. Rohetehnoloogia liidu nõukogu esinaise hinnangul jäävad ellu need puhttehnoloogia ettevõtted, mis lahendavad päris probleeme ja on suutelised ka tööstuslikult skaleerima.
UP Catalystil läks aasta väga hästi, ettevõte sai ainsa Baltikumi ettevõttena Euroopa komisjoni strateegilise projekti staatuse kriitiliste toormete valdkonnas. Lisaks andis Euroopa Investeerimispank 18 miljoni euro suuruse laenu uue tehase ehitamiseks ja Soome riik andis mitu miljonit maksukrediiti. Niidas leiab, et ka Eesti võiks selliseid lahendusi rohkem kasutada.
“Soomes pakutakse suurtele tehaseinvesteeringutele kuni 20% investeeringutoetusi ning 2025. aasta lõpus eraldati kaks miljardit eurot maksukrediiti ettevõtetele, kes toovad tulevikutehnoloogiad Soome ja skaleerivad seal tootmist.”
Saatest saab veel kuulda, kuidas süsinikdioksiidist toota akudes kasutatavat grafiiti, miks CO₂ pole ettevõtetele sugugi odav tooraine ning miks rohetehnoloogia ettevõtete suurimaks kitsaskohaks Eestis on tootmise skaleerimine. Samuti kuuleb, kas ja miks kaaluvad Eesti rohetehnoloogia firmad tootmise viimist välismaale ning mida peaks riik tegema, et need siia jääksid.
Saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seotud lood

Saated
  • 16.12.25, 13:30
Rohetehnoloogia liidu juht: energiatõhususest on saanud julgeolekuküsimus
Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist, räägiti Äripäeva raadio saates "Cleantech".
Saated
  • 16.12.25, 14:00
Paldiskisse kerkib roheammoniaagi piloottehas
Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 valmistub Paldiskis käivitama roheammoniaagi piloottehast.
Uudised
  • 20.11.25, 16:57
Kliimaseaduse toetajad süüdistavad tööandjaid hämamises
Valitsusest valitsusse toppama jäänud kliimaseadusele seisab häälekalt vastu tööandjate keskliit, kelle nõudmist nimetavad teised seadust koostanud liidud ebamõistlikuks ja hämamiseks.
Saated
  • 16.12.25, 13:30
Rohetehnoloogia liidu juht: energiatõhususest on saanud julgeolekuküsimus
Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist, räägiti Äripäeva raadio saates "Cleantech".
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele