„Kaitsetööstuses on ajafaktor kriitiline, kuid samas ei tohi see tulla töökindluse ja ohutuse arvel. Meie tarneahelad on lühikesed ja lokaalsed, et säilitada kontrolli ja vähendada sõltuvust. Ja tagada kiire reageerimine,“ analüüsis
Rivo Kooskora Asax Innovationi tarneahelat ja avaldas, et ettevõtte kriitilised komponendid tulevad nende ettevõttele Euroopast. „Meie eelised on taskukohasus, robustsus ja lihtsus. Samuti lühike väljaõppeperiood sõiduki kasutamiseks,“ loetles ta Asaxi droonide eeliseid.
Saint-Gobain Eesti tehasejuht
Henno Haava analüüsis, et ettevõtte tarneahela nõrgim lüli on just ühesüsteemne terve tarneahela ülevaade. „Kõik on erinevates tarkvarades, see, et ühtne pilt kätte saada, et kõik ühes süsteemis jookseks, on hetkel suurim väljakutse,“ tunnistas Haava.
Haava lisas, et Eesti tööstussektori kasvu pidurdavad praegu ilmselt enim just julgus suuremalt mõelda ja finantseerimine.
„Meie vaates hoiab tööstuse kasvu tagasi bürokraatia. Kuna meil on ka garantiijuhtumeid ja vaja kaupa välismaalt tagasi tuua, siis on bürokraatia tolliga olnud meile vaevaline, ka toetuste saamise kadalipp on keeruline,“ märkis kännupuurimismasinate tootja
Dipperfoxi tarneahela koordinaator Kätlin Vahter.
Hiljuti Jaapanisse esimese konteineri saatnud Dipperfoxi jaoks on sealne turg hästi käima läinud. Vahter lisas, et seni on ettevõtte jaoks väga hästi töötanud messidel käimine.
Annika Kald intervjueeris tööstusjuhte Pärnu Tarneahelakonverentsil.