Saates "Tööstusuudised eetris" on fookuses inseneeria ja inseneride vajalikkus Eesti majanduse arendamises.

- Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu ja Taltechi õppeprorektor Hendrik Voll rääkisid inseneeria väljakutsetest ja arengust.
- Foto: Harro Puusild
„Olen nõus Eesti Teaduste Akadeemia uue presidendi Mart Saarmaga, kes on öelnud, et me oleme käpuli, sest meil ei ole kõrgtehnoloogilist tööstust. Põhjus, miks meil seda ei ole, on see, et 30 aastat tagasi unustati ära, et ilma inseneeriata pole rikkust,“ sõnab
Hendrik Voll, kes on Taltechi õppeprorektor.
Voll lisas, et kui riigi esimesel kahekümnel aastal oli prioriteediks avaliku halduse ja õigussüsteemi arendamine, mis on noore riigi puhul loomulik, siis seejärel hakati eelisarendama IT-sektorit.
„Nüüd saab IT-programm ka jätku, mis on tore, aga kindlasti peaks järgmisena olema riiklik prioriteet suunatud kõrgtehnoloogilise tööstuse väljaarendmiseks ja see saab alguse ülikoolist,“ märkis Voll.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Inseneriakadeemia arendusjuht
Triin Ploompuu ütles, et Eesti tööstus on pikalt olnud raskes positsioonis, sest insenere ei tule piisavalt peale. „Selleks, et majandus saaks uue hoo, on meil vaja uut järelkasvu tehnoloogia valdkonnas – et arendada uusi tooteid, teenuseid, idufirmasid. Tõenäosus, et need tulevad just tehnoloogia valdkonnast, on väga suur,“ märkis ta.
Veel lisas Ploompuu, et insenere napib üle kogu maailma ning ka Eesti talendid liiguvad sageli välismaale. „Kes on mõne konkreetse valdkonna põhjalikult selgeks õppinud, sellele on terve maailm avatud,“ tõi ta esile väljakutse, millega Eesti majandus silmitsi seisab.
Saates käsitleme inseneeria arenguga seotud olulisemaid probleeme ja väljakutseid. Räägime järelkasvust, ülikoolidest väljalangemisest ning arutleme, kuidas inseneeriat paremini toetada.
Saatejuht on Harro Puusild.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi tööstustoodang on pärast pikka aega hakanud taas kasvama, jääb tulevikuprognoos siiski kehvaks, kuna sihtturgude taastumine on aeglane ja tootlikkus püsib väike. Lisaks on tööstuse niigi nigel lisandväärtus edasi kahanemas, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Saates “Fookuses: tark tööstus” on külas elektriseadmete tootja Legrand Estonia tehasejuht Villem Pomerants, kelle töölaual on ülesanne viia ettevõtte kahe tehase – Keila ja Paide – tootmine samale tasemele.
Aktsiaturud võivad olla "roosa mulli" lummuses
Kõrged tollid maksavad vastupidiselt president Donald Trumpi lootustele kinni USA tarbijad, kuid paratamatult lööb see järgmistel aastatel kogu maailma majandust, kirjutab Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.
Sügisel juba paranema hakanud tööstuse käekäik läks sooja talve mõjul detsembris uuest langusse.
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.