Erik Moora ja Ivo Krustok: julgeolekuolukorra taha ei saa peituda
Märtsi lõpus ametisse astunud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse fookus on majandusel ja julgeolekul, kuid see tähendab ka fookust puhtal energeetikal ja keskkonnal, usuvad politoloog ja kliimateemade asjatundja Erik Moora ning SEI Tallinna vanemekspert Ivo Krustok saates "Rohepöörde praktikud".
"Kui Eestis luuakse debatti, et nüüd tuleb kogu tegutsemine seisma panna, siis sama hästi võiks öelda, et lõpetame Eesti majanduse konkurentsivõime arendamise. See on täpselt sama lause,” ütles Moora.
Krustoki sõnul eeldab majanduse ja ühiskonna muutumine mõningaid piiranguid ja vanadest harjumustest loobumist. “Selle taha praegu pugeda, et ärme neid ebameeldivaid asju tee, sest julgeolekuolukord on keeruline ja me peame mõtlema kõigele muule, ei ole pädev," lausus ta.
Saate esimeses pooles puudutati veel kommunikatsiooni ehk seda, kui polariseerivalt Eestis kliimast räägitakse ja kuidas poliitikud ei tohi pead liiva alla peita. Samuti lükati ümber müüt, et Saksamaal kasvas ajutiselt kivisöe tarbimine rohepöörde pärast.
Saate teises pooles on juttu kliimaseadusest, liiga nõrkadest eesmärkidest 2030. aastaks, valitsuse alusleppest ja bürokraatia vähendamisest. Ka sellest, kuidas Ukraina võttis eelmisel sügisel vastu oma kliimaseaduse.
Saatejuht on Karmen Laur.
Seotud lood
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.
Rohepööre on kallis, aga vabadus?
ESG nõuete muutumine alles selgub, aga poole peame valima kohe. Ja otsustama ka iseseisvuse hinna. Rohepööre on kallis, aga mis hinnaga on vabadus, küsib ringmajanduse ekspert ja koolitaja Kadi Kenk.
Tallinna Vesi avas Paljassaares koostootmisjaama, kus toodetakse reoveest energiat. See aitab ettevõttel kulusid vähendada ja tagab kriisiolukordades veevarustuse.
Kaubanduskeskused kujunevad lähikümnendil linnakuteks, kus elatakse, õpitakse, töötatakse ja veedetakse vaba aega, rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele