Avalik pöördumine: oleme ummikus, tuuleparkide planeerimist tuleb jõuliselt lihtsustada

10. märtsil saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium arvamuse avaldamiseks planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on planeerimismenetluse selgemaks muutmine ja kiirendamine. See peaks aitama kaasa taastuvenergia senisest kiiremale kasutuselevõtule.

Käesoleva pöördumisega liitunud organisatsioonid on seisukohal, et seadusemuudatus on tervitatav, kuid ei lahenda praegu pooleli olevates planeeringutes tekkinud ummikseisu. Leiame, et riigil on võimalusi planeerimisseaduse ja -menetluse senisest jõulisemaks lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ilma, et halveneks elanikkonna kaasamise ja keskkonnamõju hindamise kvaliteet.

Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eesmärgil on planeerimisseadust Eestis muudetud ka varem, kuid planeeringumenetluse kiirenemist praktikas toimunud ei ole. Alates viimaste muudatuste jõustumisest 2022. aasta märtsis ei ole endiselt väljastatud ühtegi ehitusluba tuulepargile ega kehtestatud ühtegi nö kiirendatud menetlusega planeeringut.

Kohalikelt omavalitsustelt saadud tagasiside järgi ei ole tõenäoline, et planeeringud jõuaksid vastuvõtmise või kehtestamiseni ka sellel aastal, vähemalt mitte enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi oktoobris. Nüüd soovib ministeerium teha järgmist seadusemuudatust, millel olulist mõju praktikale ja eriti pooleliolevatele planeeringutele ei ole.

Planeeringumenetlus Eestis võtab ebaproportsionaalselt palju aega. Kõik viimased välja ehitatud tuulepargid (Sopi-Tootsi, Aidu, Saarde) on alates vastava planeeringu algatamisest kuni ehituse valmimiseni võtnud aega üle 10 aasta. Peamised planeeringute kehtetamist takistavad tegurid on tarbetu bürokraatia ehk mittevajalikud menetlusetapid, seaduses sätestatud menetlustähtaegade ületamine ametnike poolt ning kohalike omavalitsuste ja riigi otsustamatus.