Kuigi valitsuses käib terav arutelu kärbete üle, on osapooled ühel nõul, et riigikaitsest ei saa praegu sentigi välja võtta. Peaminister Kaja Kallase sõnul tuleb kaitsekulutusteks hoopis 60 miljonit eurot juurde leida.

- Peaminister Kaja Kallas
- Foto: Andras Kralla
Kallas selgitas, et kui SKP kukub, siis absoluutnumbrites peaks justkui riigikaitsekulutused ka kukkuma, sest on kokkulepe, et riigikaitsekulutused moodustavad kolm protsenti SKPst. Riigikaitsekulutused ei tohi aga praegu kukkuda, rõhutas Kallas. “Nii et see nõuab täiendavalt kuutekümmet miljonit,” märkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus rääkis Kallas kuidas kulgeb negatiivseks lisaeelarveks kärbete tegemine ja millist vastuseisu on see plaan ministritelt saanud. Samuti viitas ta, millistelt riigifirmadelt võetakse rohkem dividende ja juttu tuli ka EKRE rahaasjadest.
Küsis Eget Velleste.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.