Suurte plaanidega helilooja Elis Hallik läheneb karjäärile ettevõtja mõtteviisiga. Hiljutise projekti teostamiseks õnnestus tal raha kaasata 30 edukalt naiselt.
Ettevõtja Kristi Tiivas paremal ja helilooja Elis Hallik paremal.
  • Ettevõtja Kristi Tiivas paremal ja helilooja Elis Hallik paremal.
  • Foto: Eget Velleste
„Elist kuulates tekkis tunne, et see on nagu rahakaasamine. Ta teab, kuhu tahab minna ja kuidas sinna jõuda. See oli väga ettevõtjalik mõtlemine kultuurilises kontekstis,“ rääkis tänavu sügisel Elise debüütplaadi avaldamist toetanud ettevõtja Kristi Tiivas.
Tiivase sõnul on ta veendunud, et Hallik kõik seatud eesmärgid ka saavutab.
Hallik nendib, et debüütplaadi avaldamine on talle heliloojana vajalik, et suurendada nähtavust ja tellimusi.
„Plaat on üks osa plaanist, et saada materjal välja kõigile platvormidele. Siis on dirigentidel ja festivalidel ligipääs minu muusikale,“ selgitas Hallik.
Ta ütleb, et praegu tuleb enamik tellimustest Eestist, kuid kuna küsijaid on palju ja rahastust vähe, siis on rahvusvaheline turg helilooja jaoks hädavajalik.
Lõpuks 40 protsenti albumi väljaandmise kulust kandnud ettevõtjateni jõudis Hallik läbi Meelis Kubitsa.
„Plaate on ülimalt keeruline välja anda, eriti klassikalise muusika valdkonnas. Kui produktsioonifirmalt tuli jah, siis tundus eriti tobe, et see jääb raha taha,“ kirjeldas Hallik plaadi väljaandmise protsessi.
Tiivas kirjeldas, et Halliku tuli kohtuma tema ja lisaks veel paari inimesega, tema lugu inspireeris ning järgmisel tööpäeval saadeti mõttekaaslastele meil. Plaadi avaldamiseks vajalik raha saadi kokku vähem kui tööpäevaga.
„Üks asi oli finantsiline panus, sain seal ka nõu, tuge ja teadmisi,“ ütleb Hallik.
Järgmine samm Halliku helilooja teel on sümfoonia ettekandmine. Teisalt ütleb ta, et suurvormi kirjutamiseks ei ole Eestis tellimusi ega rahastust. Ta näeb selles ohtu, et Eesti heliloojate oskused manduvad. „Kui asjad jäävad välja andmata ja arengut ei toimu, siis 40–50 aasta pärast ei ole heliloojaid, kes neid teoseid kirjutaks. Siis saab ainult imele lootma jääda,“ ütleb Hallik.
Erasponsorite rollist ja Viljar Araka põhjendustest heliloomingu toetamiseks saab pikemalt kuulda saatest.
Saatejuht on Eget Velleste.

Seotud lood

Saated
  • 08.12.23, 13:55
Eesti üks suuremaid festivale tõi tagasi 11 miljonit, toetajate leidmine on üha raskem
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Saated
  • 02.11.23, 15:09
Rapla ettevõtja kultuuri sponsoreerimisest: ka 500 eurot on toeks
Ettevõtja Siiri Tamm ütleb, et väiksema suurusega ettevõtete toetussummad ei saa olla võrreldavad suurte tegijate omadega, kuid ta julgustab toetamist alustama ka mõnesajast eurost.
Saated
  • 05.10.23, 15:17
Eesti on kultuuri toetamises Euroopas kolmas. Paavo Nõgene selgitab, miks sellest ikkagi ei piisa
Tallink annetab aastas miljoni
Eesti riik kulutab üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust kultuurile. Tallinki juht näeb, et suured kultuurikulud on väikses riigis paratamatud ning kultuuri toetamine väärikas.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele