Jätkusuutlikkusega tegelemine on ekspordi mõistes justkui hügieenifaktor, rääkis Äripäeva raadios piimatööstuskontserni Nordic Milk kestliku arengu juht Katrin Tamm.
Nordic Milki kestliku arengu juhi Katrin Tamme sõnul alustas ettevõte oma jätkusuutlikkuse teekonda mõned aastad tagasi Rohetiigriga liitudes.
  • Nordic Milki kestliku arengu juhi Katrin Tamme sõnul alustas ettevõte oma jätkusuutlikkuse teekonda mõned aastad tagasi Rohetiigriga liitudes.
  • Foto: Äripäev
Juba praegu nõuavad välispartnerid teatud keskkonnamõjuga seotud tingimustele vastamist ja see eeldab ka hindamiste läbimist. Kestlikkuse teemade unarusse jätmisel on väljaspool Eestit edukaks saada keeruline.
"Meie partnerid Skandinaaviast on meile märku andnud, et aastaks 2026. peavad kõikide nende partnerite, kes neile kaupa müüvad, eesmärgid olema kooskõlastatud Science Based Targetsiga. Ja see ei käi üleöö. Me tahame olla kindlasti õigeks ajaks valmis ja näeme, et sellisel juhul annab see meile ka konkurentsieelise," rääkis Tamm saates.
Science Based Targets on globaalne organisatsioon, mis hindab ettevõtete kliimastrateegiat, selle vastavust Pariisi kliimaleppele ja Fit 55-le. "Me oleme sellel teekonnal praegu kuskil keskel. Oleme saanud nende käest esimese kinnituse, et sobime. Jätkame tabelite ja numbritega."
Äripäeva raadio saates keskendumegi jätkusuutlikkusele ja uurime, mida saab teha ja ka teeb Tere, Farmi Piimatööstuse ja Deary brände esindav piimatööstuskontsern Nordic Milk selleks, et tema tegevusega kaasnev negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.
Nordic Milk on jaganud tegevused ja eesmärgid viide erinevasse kategooriasse ning võtame need saate jooksul ette – milline on mõju, kuidas seda on plaanis vähendada, millised on takistused ja kuhu plaanitakse jõuda.
Ettevõtte Nordic Milk kestliku arengu juht Katrin Tamm jagab ka soovitusi, kust ja kuidas võiks jätkusuutlikkusega alustada, kui see seni süsteemselt ette võetud pole.
Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Kuula siit:

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele