- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes võidab roheleppest?
Saates "Kasvupinnas" lahkame sel korral roheleppe teemat. Nimelt sai sel aastal hoo sisse Euroopa Liidu suur tegevuskava, mille eesmärk on muuta majandus kestlikumaks. Lõppeesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Inglise keeles on rohelepe green deal. Küsimus on, kelle vahel siis see diil tehtud on, püstitas saatejuht küsimuse.
Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann sõnas, et laiemalt võib öelda, et green deal on katusstrateegia ehk siis Euroopa Komisjon on selle lepingu osaliselt teinud iseendaga.
"Aga olgem ausad: kui uus komisjon meil hiljuti ametisse astus, tekkis mõningaid üllatusi, mõningaid tagasilööke komisjoni presidendi valimisel, võrreldes esialgse plaaniga, mida siis Euroopa Liidus või europarlamendis tegutsevad suured parteid omavahel kokku olid leppinud. Selle jaoks, et leida kompromisskandidaat, pakuti välja Ursula von der Leyeni kandidatuur. Leyen, kes hakkas mõtlema selle peale, milline see Euroopa Liidu tulevik välja võiks näha, leidis, et uus Euroopa Parlament oli suhteliselt rohelise mõtteviisiga ning nii algasid ka need mõtted, et maailma digitaliseerimise kõrval, teine suur teema, mis Euroopa avalikkust erutab, on kliima- ja keskkonnaproblemaatika,“ selgitas Tiidemann.
Mõnes mõttes võib öelda, et tegemist on millegagi, milleks Euroopa ühiskond võib-olla tervikuna on rohkem olnud valmis, aga see kokkulepe konkreetselt on praegu komisjonikeskne, Euroopa Parlamendi sellise poolvaikiva heakskiiduga, lisas asekantsler.
Saates "Kasvupinnas" on külas maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. Saadet juhib Vahur Tõnissoo.
Kes on roheleppes võitjad ja kes kaotajad, saad teada, kui kuulad saadet "Kasvupinnas":
Saadet toetab Agroekspert.
Seotud lood
Riigieelarvest tuleb panna veerand miljardit
Euroopa Komisjoni plaanide järgi saab Eesti kasutada põlevkivienergeetikast ülesaamiseks 125 miljonit eurot õiglase ülemineku fondi vahenditest, selle raha kaasamiseks tuleb ka riigil endal teha olulisi kulutusi. Ühtekokku saab siis Eesti kohalikest fossiilkütustest lihtsamaks üleminekuks kulutada kuskil 570 miljonit eurot.
Piirkonnad nagu Ida-Virumaa Eestis ja söepiirkonnad Poolas peavad seitsme aasta jooksul saama vähemalt 100 miljardit eurot, et Euroopa Liit suudaks 2050. aastaks jõuda kliimaneutraalsuseni. Suure osa sellest rahast peaks andma liikmesriigid ise.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele