Sel nädalal riigikogus vastu võetud kriisiolukorra ja riigikaitseseadus paneb reformierakondlase Mati Raidma sõnul paika ka selle, et Eesti rünnaku järel mingi piirkonna okupeerimisel Eesti sinna raha ei maksa.
Raidma sõnul reguleerib see konkreetne seaduse lõik hüpoteetilist olukorda, millega aga Ukrainas on olnud sunnitud tegelema.
"Küsimus ei ole ainult rahas, vaid ka näiteks elutähtsates teenustes - päästjad, arstid - kas need jäävad sinna teisele poole rinnet või nad tulevad ära. Seda peab ka laiemalt arutama," räägib Raidma.
Mati Raidma vastab saate "Poliitikute töölaud" esimeses osas ka väidetele, et uus seadus teeb kriisiolukorras senisest lihtsamaks info liikumise piiramise ning seab seeläbi ohtu vaba ajakirjanduse toimimise.
Seaduse vastu hääletasid parlamendis Isamaa saadikud. Isamaa fraktsiooni liige Aivar Kokk: "Kõige suurem põhjus miks see seadus oleks pidanud jääma vastu võtmata on et see, et ühte seadusse on pandud kõik kriisid kokku - sõjaolukord, okupatsiooniolukord, aga näiteks sõrataud. Need on erinevad asjad ja peaksid olema erinevates seadustes."
Teine pool on Aivar Koka sõnul sõnavabadus ja selle piiramine.
Selle tõttu plaanib ka Meedialiit eesotsas liidu esimehe Väino Koorbergiga pöörduda presidendi ja vajadusel ka õiguskantsleri poole, et seista ajakirjandusvabaduse eest.
Fotol Mati Raidma Toompeal 2018. aastal pildistamas, foto autor Liis Treimann.
Enimloetud
4
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele