Ehk täpselt needsamad võtted, mida kasutavad rahuolematute poolt palju kirutud Andrus Ansip, Jürgen Ligi, Kristen Michal, aga ka Edgar Savisaar ja teised. See näitab, et jõutud on punkti, kus vastus eeltõstatatud küsimusele on jaatav. Ühiskonna rahulolematute hinnangul on olukord sedavõrd kriitiline, et eesmärk pühendab abinõu. Teisisõnu on rahuolematud piltlikult valinud keele, mis ei käi küll kokku nende tõekspidamistega, kuid on mõistetav ja kuuldav võimuritele.
Ja iseenesest ongi see ju tõhus. Aga samal ajal ei kao kusagile ka küsimuse teine pool. Äraspidiselt kõlaks see nii: kas näiteks selleks, et tekiks uus poliitiline jõud, mida väidetavalt oodatakse ning mis pingeid rahustaks ja ootusi täidaks, oleks õigustatud, kui tema eksistentsi tagamiseks tassitaks kilekottides teadmata päritolu raha? Teisisõnu valitseb oht, et võttes relvana kasutusele „eesmärk pühendab abinõu” seisukoha, antakse sellega muuhulgas vaikimise heakskiit ka näiteks JOKK-mentaliteedile.
Ma ei soovi ühtegi skandaali keskmesse sattunud poliitikut kaitsta, kaugeltki õigustada. Vastupidi, usun et etteheited on mitmekordselt ära teenitud. Kuid selline emotsionaalne laetus mõlemalt poolt on nagu barjäär või barrikaad, mis ei lase kahel osapoolel üksteist kuulda ega näha. Nii võibki ju üks või teine pool ka argumente esitada, kuid dialoogi ei teki. Samamoodi jätkates jõuab ka rahuolematute eneste protest võimurite suhtes õhukesele jääle. Kohta, kus on oht endal kaelani sisse kukkuda.
Ega lihtsat lahendust ei olegi. Aga mööngem, et tegelikult on kestvas kriisis kriitika alla sattunud poliitikud näidanud just oma inimlikke külgi. Peamiselt oma nõrkusi. Näiteks Andrus Ansipi komme tõsiseid küsimusi naeruvääristada on üsna levinud kaitsereaktsioon, mis iseloomulik olukorras, kus vastaja tunneb end rünnatuna. Samasse inimnõrkuste kategooriasse saab liigitada ka Jürgen Ligi sapised väljaütlemised või poliitiliselt ebakorrektsete stereotüüpide kasutamise. Meeldib see meile või ei, siis isegi suutmatus vigu tunnistada ja usutavalt vabandada on üsna inimlik. Ebainimestel nõrkusi pole.
Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
Seotud lood
Meil on täiesti ükskõik, mida te meist arvate, sest me oleme võimul ja kavatseme võimule ka jääda – on Reformierakonna sõnum oma valijatele ja kogu ühiskonnale. Me teame, et te teate, et me valetame. Ja me ei hooli sellest. Meil on täiesti ükskõik.
Reformierakonna liikme Silver Meikari ülestunnistuse ajel lahvatanud erakondade rahastamisskandaaliga seoses võib suurimaks ohuks pidada seda, et süveneda ja nakkuse kombel levida võib küüniline vaade, et poliitika ongi räpane mäng, korruptsioon on selle pärisosa ja kõik poliitikud on sulid, kirjutab arvamustoimetuse juht Harry Tuul.
Üks kolleeg küsis eile, mida oleks peaminister Andrus Ansip pidanud tegema, et tema vabandus oleks usutavalt mõjunud. Tuhka sõna otses mõttes pähe raputama, särgiesise lõhki rebima, pisaraid valama?
Tänasel valitsuse pressikonverentsil kurtis peaminister Andrus Ansip, et ta ei näe ühiskonnas valmidust diskuteerida. Talle tegi muret, et sellal kui tema räägib riiklikult olulistest teemadest, kohtab ta vastuseks ainult sildistamist.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.