Perens: karmim pangajärelevalve on Eesti huvides

Mõnda aega õhus olnud euroopaülese finantsjärelvalve idee on muutunud aktuaalseks seoses vajadusega toetada mõne eurotsooni riikide panku teiste eurotsooni riikide poolt. On ju mõistetav eeldada, et kui sa toetad teise riigi panku, rakendavad need igapäevatöös samu standardeid, mida ise oluliseks pead. Kui eurotsooni pankade toetusmeetmed on ühised, on vajadus ühiste standardite ja nende kontrolli järele mõistetav.

Seega on kavas anda vastutus üleeuroopalise pangajärelevalve eest EKPle koos regulatsioonide kehtestamise ja formaalselt ka tegeliku järelevalvega. Eesti seisukohast on see areng neutraalne või pigem positiivne, sest hetkel oleme pigem toetajamaade hulgas ja seega on meie huvides toetatavate jätkusuutlik finantskäitumine. See aga tähendab omakorda, et soovime näha ka tänasest karmimat järelevalvet.  Siinsete pankade jaoks peaks järelevalve sisu samaks jääma, kuna Eesti finantsinpsektsioon teeb oma tööd juba täna põhjalikult. Siiski tuleb tunnistada, et igapäevaste järelvalveoperatsioonide tsentraliseerimist EKP juurde on keeruline ette kujutada, kas või juba üksnes töökeele tõttu. Arvatavasti jäävad kohalikud järelvalved tegema oma praegust tööd ja EKP hakkab välja andma juhendeid, kuidas kontrolli läbi viia. ning nende täitmist kontrollima.

Sellise stsenaariumi korral ei tohiks pangatoodete tarbijate jaoks midagi muutuda, välja arvatud lisakontrollist tulenev täiendav kindlus pankade finantstervise osas. Siiski on praegu veel ebaselge,  kes selle täiendava kontrolli kinni maksab. Eestis toimib finantsjärelevalve turuosaliste endi poolt makstavate tasude arvel. Kui kohalikud pangad peavad edaspidi tasuma ka EKP uute kontrollistruktuuride eest, toob see kaasa pankade kulude kasvu.