- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida tähendaks ESMi puudumine?
EFSF/ESM puudumine tähendaks, et mõne euroala riigi otsus oma võlga mitte teenindada või see võlg restruktureerida tooks kaasa teistele riikidele kohustuse nendesse instrumentidesse investeeritud pankade või pensionifondide päästmiseks, kirjutab EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli juhataja kt. Andres Tupits.
Debatt Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) üle Eestis keskendub peamiselt julgeolekupoliitilistele argumentidele. Samas on EFSF/ESM olemasolul oluline mõju iga riigi finantsstabiilsusele.
Võlakriis ei ole mitte eurot kasutava rahaliidu kriis, vaid rahaliitu kuuluvate üksikute euroala riikide kriis, mis väljendub turgude usaldamatuses nende riikide võime vastu teenindada oma võlga. Kui võlakirjaturud kahtlevad riigi võimes oma laenu teenindada, siis vastava riigi võlakirjade hind turul langeb ja intress tõuseb. Kui riik lakkab võlga teenindamast või restruktureerib selle, tuleb seni riskivabadeks peetud instrumendid alla hinnata ning võlakirjainvestor (nt pank või pensionifond) kannab seeläbi kahju.
Pankadele võib see kaasa tuua vajaduse kaasata täiendavat kapitali, suutmatus seda teha võib sundida riike andma pankadele riigiabi, sundvõõrandada osalusi pankades või siis tuleb mõnede pankade tegevus lõpetada. Iga riigi kohustus on tagada finantsstabiilsus oma riigi territooriumil, kuid riigil on keeruline planeerida oma tegevust juhuks kui mõne teise euroala liikme kvaliteedimärki kandvad võlakirjad järsku oma väärtuses kaotavad.
Väidetakse, et näiteks Saksamaa Liitvabariigi valitsust kallutas 2010. aastal Kreekale laenu andmise kasuks otsustama asjaolu, et varasemalt USA sub-prime turul raha kaotanud ning finantsstabiilsuse eesmärgil riigiabi saanud Hypo Real Estate nimeline pank omas muuhulgas 4 miljardi euro eest Kreeka valitsuse võlakirju ning selle summa kahjumisse arvamine panga poolt oleks ainuomanikuks saanud Saksamaa Liitvabariigile tähendanud umbes 100 miljardi eurose täiendava kapitali vajaduse rahuldamist maksumaksja raha arvel. Arvestades, et Kreeka valitsuse võlakirju omas ka teisi Saksa panku, oli laenu andmine Kreekale odavam kui oma riigi finantssektori päästmine. Riikides, mille pangad ei omanud Kreeka valitsuse võlakirju või omasid neid vähesel määral, oli ka Kreekale laenu andmise otsuse tegemine vastumeelsem.
Põhimõttest, et tulemüüri panustatav raha peab olema väiksem kui tulemüüri puudumisest tekkiv kahju, on enamikel juhtudel lähtutud ka EFSFi ja ESMi loomisel. Eesti puhul on ebaselge, kas sellest põhimõttest on lähtutud. Riskianalüüsi puudumist Vabariigi Valitsuse Riigikohtule ESMi asjas esitatud materjalides heidavad ette ka riigikohtunikud Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull ja Lea Laarmaa oma eriarvamuses.
Seotud lood
President Toomas Hendrik Ilveskuulutas täna välja riigikogus 30. augustil ratifitseeritud Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse.
Saksa kõrgeim kohus lubas täna tingimuslikult Saksamaal ratifitseerida Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ning fiskaalpaktiga ühinemise.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele