Vitsur: võlad varjavad tegelikke probleeme

„Maailmamajanduse peamiseks murelapseks tõusnud eurokriisil saavad olema vähemalt kahesugused tagajärjed. Esiteks ei jäta ta eurotsooni enam selliseks, nagu me teda täna tunneme. Teiseks lükkab see kriis poliitikute päevakorras järjest rohkem tagaplaanile soovi jõuda selgusele neli aastat tagasi lahvatanud finantskriisi põhjustes ja selles, kuidas globaliseerunud maailmas üldse edasi tuleks toimida”, kirjutab Vitsur kolumnistide kolmapäeva raames.

Visturi hinnangul on möödunud kahe aasta jooksul üha uusi eurotsooni maid haaranud ja järjest teravneva võlakriisi käigus kujunemas ettekujutus, et eurotsooni võla- ja eelarveprobleemide lahendamisega lõpevadki kõik mured. „Tõsiasi, et neli aastat tagasi ei alanud ülemaailmne kriis mitte valitsuste võlgade ja eelarveprobleemide pärast vaid vastupidi, et valitsuste võla ja eelarveküsimused väljusid (ühe erandiga) kontrolli alt just seepärast, et valitsused raskustesse sattunud erasektorile appi ruttasid, näib olevat sama hästi kui unustatud.”

Vitsur jätkab, et paraku pole asjaolud mis põhjustasid  2008. aasta kriisi ning lisaks sellele tähelepanuta jäämise korral tuleviku väljakutsed (näiteks vananemine ning ressursside ja keskkonnaprobleemid), vaateväljast kõrvale jäämise tõttu kuhugi kadunud. "Seepärast on loogiline, et kogu tähelepanu suunaminekriisi tagajärgedele, milleks on ka eurotsooni kriis, aga mitte selle põhjustele,ei aita maailma majandusprobleeme lahendada."

Millised on Euroopa väljakutsed ja proovikivid, loe kolmapäevasest Äripäevast.

Alates tänasest liitus Äripäeva kolumnistide klubiga majandusekspert Heido Vitsur. Äripäeva kolumnistide kolmapäeva raames ilmub kord nädalas artikkel püsikolumnistidelt, kelle hulka kuuluvad lisaks Heido Vitsurile Igor Rõtov, Aivar Hundimägi, Meelis Mandel, Peeter Koppel, Marek Reinaas ja Priit Hõbemägi.