Jätame aruannete esitamiseks aega kuus kuud

Enamiku Eesti ettevõtete majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, mistõttu ka enamiku firmade majandusaasta aruande esitamise tähtajaks on 30. juuni.Iga majanduse ja planeerimisega kokku puutunud inimene teab, et töökoormuse lühiajalised suurenemised mõjuvad efektiivsusele halvasti. Tippkoormuse perioodil on vaja suures mahus ressursse, kuid muul ajal on need jõude ja tekitavad ainult kulusid. Ettevõtetel, kus palgal oma raamatupidaja(d), on see väiksem probleem. Suur osa aastaaruandeid koostatakse tegelikult raamatupidamisfirmades ja seal annab koormuse tõus selgelt tunda. Aastaruannete esitamise koondumine kolmele kuule tekitab raamatupidamisfirmades vajaduse suurendada tippkoormuse ajaks töötajate arvu, kuid ülejäänud üheksa kuu jooksul on raske neile rakendust leida. Selline muudatus tooks paratamatult kaasa raamatupidamisbüroode efektiivsuse languse ja tuntava hinnatõusu.

Tegelikult ei räägiks me kolmekuulisest perioodist, vaid eelkõige koormuse langemisest kolmandale kuule, sest aasta esimene kuu kulub eelmise perioodi kokkuvõtete tegemiseks. Ärgem unustagem, et samal ajal tuleb esitada ka tavalised tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid ning FIE-del ja eraisikutel (ehk siis paljudel firmajuhtidel) ka füüsilise isiku tuludeklaratsioon.

Koormuse hajutamise eesmärgil on loomulikult võimalik valida kalendriaastast erinev majandusaasta, sest majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast selle lõppu. Seega need, kes tahavad vältida konkurentide suurenenud huvi enda tegevuse vastu juuli alguses või teha lihtsalt võrdlemise segaseks (mõnikord ka varjata), kasutavad niigi majandusaastat, mis ei lange kokku kalendriaastaga.