Kuidas anda e-tiigrile uus elu?

Infotehnoloogia lisandus Eesti riigi prioriteetide hulka 90. aastate keskpaigas. Viimase 15 aasta jooksul oleme üles ehitanud e-riiki ja kodanike võimalused infoühiskonnas osaleda on järjest paranenud. Paratamatult on sajandivahetuse paiku rajatud e-lahendused vananemas ja riigil napib ka ressursse nende uuendamiseks.

Viimase paari aastaga on Eestis toimunud plahvatuslik idufirmade kasv. Suurem osa idufirmadest on keskendunud eratarbijatele mõeldud lahenduste loomisele – eratarbijaturule sisenemine on mõnevõrra lihtsam, äriklientide leidmine nõuab eelnevat kogemust ja usaldust. Riigiasutuste ja idufirmade koostöö annab kasu mõlemale osapoolele – riik saab idufirmalt tasuta prototüüplahenduse, idufirma riigi näol omakorda portfelli väga maineka kliendi ja head kontaktid, mille abil edasised uksed avanevad juba palju lihtsamini.

Avatud andmed (kodanikele ligipääsu võimaldamine andmetele ja andmekogude omavaheliste ühenduste parandamine) on hea tõestus selle kohta, et e-riigi eestvedajatel pole nägemus kadunud. Eesti IT-sektor on andnud riigile märku, et andmebaaside avamisest oleks kasu ka ettevõtlusele, ning riik on esimesed sammud selles suunas ka teinud. Andmete avamine ning kättesaadavaks tegemine  erasektorile oleks üks võimalik suund riigis edasi liikuda. Loomulikult tuleb sealjuures veenduda isikuandmete kaitses ja tagada e-riigi turvalisus, kuid läbimõeldud süsteemi puhul saavad taas kasu mõlemad osapooled.

Kõige kiireloomulisem küsimus e-riigi tervise seisukohast on infotehnoloogia aina suurem mobiilsus. Microsoft Eesti prognoosi kohaselt müüakse Eestis sel aastal rohkem nutitelefone kui teisi arvutiseadmeid kokku. Kui nutitelefon muutub esmaseks kommunikatsioonivahendiks veebis ja riigil puudub seal kohalolek, siis on e-riik kasutaja jaoks samahästi kui olematu. Mobiilirakenduste loomine e-riigi komponentide jaoks oleks valdkond, kus saaks taas koostööd teha idufirmadega.

Eesti hüpe paberil dokumentide riigist e-riigiks oli suur – samasugust revolutsiooni lähitulevikus oodata pole mõtet. Esmajärjekorras on riigil mõistlik läbi analüüsida kõige rohkem aegunud lahendused, mille ülalpidamiseks ressursse napib. Tehes koostööd erasektoriga, kus on olemas teadmised ja rahaline motivatsioon, saab süsteemile uue elu anda, toetudes pilvetehnoloogiale ning võimaldades rakendust kasutada ka mobiiliseadmeist.