Enne äripartneri võlgnikuks muutumist tehtav tüüpiline viga on koostööpartneri tausta kontrollimatajätmine, kirjutab Creditreform Eesti tegevjuht Reimo Tomingas.
Ka usaldatakse sageli liialt juba võlgu olevat ettevõtet, pikendades korduvalt maksetähtaegu. Kui äri aetakse tuttava või sõbraga, jäetakse tihtipeale lepingud või saatelehed vormistamata.
Teiste riikide avalike andmebaaside kaudu saadav taustinfo mõne äriühingu krediidikäitumise kohta võib olla puudulik. Ka Eestis satub avalikku maksehäireregistrisse vaid osa võlgnikke. Võlgade ajatamine võimaldab vältida ametlikku registrisse sattumist.
Liigne usaldus väljendub ka uutele klientidele kohe püsikliendi tingimuste pakkumises (pikem maksetähtaeg, suurem krediidilimiit jne). Tihti allkirjastavad lepinguid isikud, kellel pole selleks volitusi, ning mitmed lepingu olulised detailid (kliendi andmed, tööde täpne kirjeldus, tähtajad, üleandmise-vastuvõtu akt jne) jäetakse fikseerimata või tehakse seda puudulikult.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Probleemiks võlgade ennetamisel on äripartnerite krediidikäitumise andmete kiire muutumine. Paljudel ettevõtetel on klientide ja koostööpartnerite andmebaasid, kus kajastub, kellelt nõuda ettemaksu või anda osalist või täielikku arvelduskrediiti. Pahatihti ei jätku ettevõtetel aega ja tööjõudu, et teha andmebaasides värskendusi. Suuremates ettevõtetes ei tee osakonnad sageli võlgade ennetamisel küllalt koostööd.
Seotud lood
Ehkki Euroopa Parlament ja nõukogu värske direktiiv võitleb maksete hilinemise vastu, saab ettevõtja ise ja juba täna arvete laekumise viibimise vastu võidelda.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust