- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lumani idee viib plaanimajandusse
Erinevalt Toomas Lumanist leiab toimetaja-analüütik Romet Kreek, et pensioniraha paigutamisel ei tohiks olla muud eesmärki kui teenida pensionikogujatele võimalikult hea tulu-riski suhtega investeeringutes.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees, börsiettevõtte Nordeconi nõukogu esimees ja enamusaktsionäri esindaja Toomas Luman leiab, et pensioniraha peaks vajadusel sunniviisiliselt hoidma Eestis, et sellega siinset majandust ja kapitaliturgu elavdada, et mitte suisa imesid teha.
Väidan, et pensioniraha paigutamisel ei tohiks olla muud eesmärki kui teenida pensionikogujatele võimalikult hea tulu-riski suhtega investeeringutes. Iseasi, kuidas see on seni õnnestunud. Meil on II samba fondimaastikul on valdavad fondifondid, mis ei investeeri üksikinstrumentidesse. Kui fondijuht näeb Eesti paberites soodsat võimalust, on ta ilmselt valmis seda kaaluma, kui paber on likviidne.
Lumani toob näiteks sadade aastate pikkuse investeerimistraditsiooniga maad, millest me oleme info avaldamise osas väga kaugel. Eestis saaksid börsiettevõtted üht-teist ette võtta, et võiksime end Hollandi või Suurbritanniaga läbipaistvuse tasemega võrrelda. Kuidas oleks ettevõtete kvartalikasumi ja –käibeprognooside avaldamisega? Ettevõtted võiksid aasta alguses teada anda päeva, mil avaldatakse kvartalitulemused. Samuti võiks tulemuste juures kommenteerida, kuidas on käimasolevas kvartalis läinud.
See on arenenud riikides enesestmõistetav, kuid paljudes Eesti börsiettevõtetes tabuteema. Peitutakse fraasi taha, et oleme börsiettevõte, seetõttu ei saa seda teha. Selline suhtumine ei soosi teadlike investeerimisotsuste tegemist, mistõttu võiksid investorid sellistest ettevõtetest eemale hoida. Sundida pensionifonde riiklikult finantseerima või investeerima raha ettevõtetesse, kus investoreid eelistatakse prognooside asjus pimeduses hoida, ei tohiks toetust leida. Enne kui suunata konnatiiki massiivselt pensionifondide raha, peaks investeerimiskliima paremaks muutma.
Eestis eriti ei eksisteeri kapitaliturgu, kuhu saaks raha suunata, on panganduskeskne finantseerimine. Tallinna börsil ei ole head ajad – seal on aasta läbi hapukurgihooaeg.
Pensionifondide eesmärgiks ei ole rahaga imesid teha, vaid seda kasvatada. Anda fondide juhtimine riigi bürokraatide kätte, kes suunaks raha kohalikesse projektidesse, sarnaneb plaanimajandusega, kus tootluse ja riskisuhte asemel hakkavad prevaleerima muud eesmärgid. Mina sellises vormis pensionraha kogumises osaleda ei soovi. Ja kuidas me saame riiki finantseerida, kui valitsus ei emiteeri võlakirju?
Seotud lood
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
Pensionikogujad ehk investorid saavad lähtuda vaid investeeringult saadava potentsiaalse kasu ning sellega kaasnevate riskide vahekorrast, kirjutab vastuseks Toomas Lumani üleskutsele Eesti Fondihaldurite Liidu juhatuse esimees ja Sampo pensionifonde valitseva Danske Capital AS-i tegevjuht Silja Saar.
Pensioniraha kasutamisel tuleks leida mõistlik tasakaal välis- ja siseinvesteeringute vahel,
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele