ÄP: Õpetajale tuhat eurot kuus

Esimene võimalus oleks võtta laenu. Eesti võlakoorem on teatavasti euroliidu väikseim ehk 6,7% SKTst. Kui laenaksime 35 mln eurot, suureneks riigivõlg ainult 0,2 protsendipunkti. Tõsi, laenu tuleks võtta igal aastal.

Teine variant on maksude tõstmine. Selleks, et tekitada 35 miljonit, oleks käibemaksu vaja tõsta praeguselt 20%lt 20,5le. Üksikisiku tulumaksu, mille määr on 21%, peaks sama tulemuse saavutamiseks tõstma 23%le, aga kuna selle laekumine pole nii stabiilne, sobib käibemaks näiteks isegi paremini.

Kolmas oleks kaitsekulude kärpimine. Valitsus otsustas selle aasta riigieelarves suurendada kaitsekulusid kahe protsendini SKTst. Et tekitada õpetajate palgatõusuks vaja minev raha, oleks vaja kaitsekulutuste protsent langetada 1,8 %le SKTst ehk see jääks pisut suuremaks kui 2010. aastal. Lätis näiteks moodustavad kaitsekulutused veidi üle ühe protsendi, Leedul on need veelgi väiksemad. NATOsse mitte kuuluva Soome kaitsekulud on pikemat aega püsinud 1,3-1,4% kandis, 2009 tõusid 1,6% lähedale.

Neljandaks on võimalik kasutada töötukassa reserve, sealt võiks raha laenuks võtta. Töötukassa tulud olid tänu 4,2%sele töötuskindlustusmaksule eelmisel aastal kuludest umbes 130 miljonit eurot suuremad. Võrreldes selle summaga on 35 miljonit väike raha. Pealegi aitame tulevikus töötust vähendada, kui motiveeritud õpetajad annavad lastele paremat haridust.

Viies võimalus on kiirendada haridusministri algatatud koolireformi. Rohkem kui kahesaja gümnaasiumi ülalpidamine käib väikesele Eestile üle jõu. Koolivõrgu korrastamise käigus vabanevat raha saab kasutada palkade maksmiseks.

Kuues võimalus on ühiskondlik kokkulepe, et praeguse 6,7% asemel SKT-st hariduskulude protsent suureneb.

Järgmisel nädalal algav streik näitab, et õpetajate rahumeelsed katsed palgatõusu saavutada on end ammendanud. Äripäeva hinnangul on riigil viimane aeg pedagoogide palgatõusuotsus ära teha.

Autor: 1185-aripaev