• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
Viimasel ajal on palju räägitud õpetajate palkadest. Vähem on räägitud sellest, et riik tõstab uuest aastast õpetajate miinimumpalka, mis toob kaasa õpetajate keskmise palga kasvu, kuid ei tähenda automaatselt iga õpetaja palga kasvu, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kadri Maasik.
Konkreetse õpetaja konkreetne palganumber sõltub siiski konkreetse kooli juhist ja pidajast. Koolijuht lähtub palga määramisel õpetajate kvalifikatsioonist, oskustest ja panusest. Muidugi mõjutavad koolijuhi otsust ka kohalikud poliitilised valikud – omavalitsuse toel on koolil hõlpsam õpetajaid väärtustada.
Õpetaja keskmine jääb riigi keskmisele alla napilt. 2010 oli õpetajate keskmine brutokuupalk 772 eurot, Eesti keskmisest brutokuupalgast 20 eurot väiksem. Kuid õpetajate keskmine töötasu oli enamikus maakondades kohalikust keskmisest 11-32% suurem, vaid Harjumaa õpetajad teenisid maakonna keskmisest palgast vähem. Vaatamata sellele on selge, et õpetajate keskmist palka on vaja tõsta. Haridus- ja teadusministeerium on eesmärgiks seadnud, et uuest aastast ei jääks õpetaja kuupalga alammäär alla 700 euro ning et kolme aasta pärast ületaks õpetajate keskmine palk riigi keskmist 20%.
Kuid millest palgatõusu rahastada? Sellele on mitmed poliitikud, organisatsioonid ja teadlased juba vastanud – esmalt tuleb läbi viia haridusreform. Hariduskulud Eestis on küll protsendina sisemajanduse kogutoodangust Euroopas suurimate hulgas, kuid suured kulutused pole toonud õpetajate rahulolu.Näiteks 2010 ulatusid Eestis hariduskulud 6,8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (ELi liikmesriikide keskmine samal aastal oli 5,5% SKTst). Hariduskuludest peaaegu 60% on suunatud personalikuludeks. Kui kasvatada üldhariduskuludes õpetajate palgavahendite osakaalu 3 protsendipunkti võrra, oleks võimalik õpetaja palka tõsta 8%. Selle saavutamiseks on mituvõimalust, nt õpetajate koolituskulude, koolide investeeringute või õppevara rahastamise korralduse muudatused.
Võrreldes 1995. aastaga on õpilaste arv kahanenud kolmandiku võrra, koolide arv on aga märksa vähem. Õpetajate ametikohtade arv on püsinud aga muutumatu. Ebaotstarbekalt tiheda koolivõrgu ülalpidamine on kallis ja see ei ole võimaldanud ka õpetajate palka piisavalt tõsta. Lühidalt öeldes on õpetajate palgatõusuks kolm allikat: koolikorralduse reform, olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks ning lisaraha riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.
 
Autor: Vilja Kiisler, Kadri Maasik

Seotud lood

Arvamused
  • 01.03.12, 06:14
ÄP: Õpetajale tuhat eurot kuus
Äripäeva hinnangul peab õpetaja keskmine brutopalk tõusma tuhande euroni kuus. See on psühholoogiline piir, mis hoiaks õpetajaid Eestis, parandaks nende elujärge ja mainet ning innustaks neid andma haridust, mille jagamise tagamisest tähtsamat ülesannet riigil vaevalt olla saab.
Arvamused
  • 10.03.12, 11:39
Ligi: naistele pole õpetaja palk halb
Ajal mil sotsiaalministeeriumi juurde luuakse nõukoda, et uurida, kuidas edeneb naiste ja meeste palgalõhe ületamine, kasutab rahandusminister sedasama palgalõhe argumenti väitmiseks, et õpetajate palk pole sugugi halb.
Uudised
  • 01.03.12, 09:53
Lauristin: õpetaja palga tõus sõltub ühiskondlikust kokkuleppest
Õpetajate palka tuhande euroni tõstmine sõltub sellest, kuidas prioriteete seada. Siin on vaja ühiskondlikku kokkulepet ning sisulisi arutelusid, kommenteeris Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.06.26, 11:25
Scandagra ekspert: nisuturul hinnatõusuks praegu tuge ei nähta
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele