- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata, mida arvab Aaviksoo Äripäeva ettepanekutest
Õpetajate küsitavaks 20protsendiseks palgatõusuks on vaja leida 35 miljonit eurot. Kust selleks raha võtta?
Alljärgnevalt on toodud Äripäeva ettepanekud ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kommentaarid.
Esimene võimalus oleks võtta laenu.
“Laenurahast palkade maksmine ilmselt mõeldav ei ole, ebamõistlik ja ma ei usu, et sel ka toetajaid oleks.”
Teine variant on maksude tõstmine. “See oleks mõeldav, aga see on poliitiline otsus. Selleks on vaja mandaati, valimistel oleme lubanud maksud madalal hoida, külmutada. Vaevalt et valitsus seda teeb läheb, praegu peaks majanduse elavdamiseks makse madalal hoidma.”
Kolmas oleks kaitsekulude kärpimine.
“Mina küll ei tahaks, et oleksime olukorras, kus meil poleks üldse vaja enam kaitsekulutusi maksta ja kuskilt teisest riigist makstakse meie õpetajatele palka. Ja täpselt nii palju, kui selles pealinnas õigeks peetakse. Riigi kaitse pole kauplemise objekt, riigi kaitse on prioriteet ja arvan, et keegi meist ei tahaks elada ajastus, milles mina suurema osa oma elust olen pidanud elama.”
Neljandaks on võimalik kasutada töötukassa reserve, sealt raha laenuks võtta.
“Tegemist on püsikuludega, õpetaja palka on vaja maksta igavesti, töötukassa reservid saavad ühel hetkel lihtsalt otsa ja mis siis saab? Siis laseme õpetajate palgad tagasi? See ilmselt pole ka mõistlik lahendus.”
Viies võimalus on kiirendada haridusministri algatatud koolireformi.
“Ma arvan, et seda on kindlasti vaja teha, praegune koalitsioon soovib sellega edasi minna. Ma loodan, et seda toetatakse avalikkuses ja ka Äripäeva poolt.”
Hetkel kuum
Kuues võimalus on ühiskondlik kokkulepe, et praeguse 6,7% asemel SKT-st hariduskulude protsent suureneb.
“Ma arvan, et see on ka võimalus. Kui niisugune ühiskondlik kokkulepe on olemas, siis mina kindlasti toetaksin seda!”
Minister Aaviksoo lisas, et õpetajale 1000-eurone palk on saavutatav, kui see kokkulepe on olemas. "Aga ma arvan, et Äripäev võiks välja rehkendada, et kui täna on õpetajate keskmine palk enamvähem riigi keskmine, mis tähendab, et umbes 60% inimestest saab vähem palka ja 40% saab rohkem palka kui õpetajad, siis kui kõrgele me õpetaja selle hierarhias viime? Kuskil tuleb piir ette. Kuskilt kõrgemale tõstmine on ebamõistlik ja tekitab teiste gruppide õigustatud proteste, olgu need siis kultuuritöötajad või lasteaia õpetajad, kõrgharidusega meditsiinitöötajad. Ühiskondliku kokkuleppe raames hariduskulude tõstmine oleks minu kui haridusministri poolt vägagi tervitatav, aga selleks on ikkagi tõesti vaja ühiskondlikku kokkulepet,” rääkis minister.
Seotud lood
Täna tööandjatele edastatud streigiteadete kohaselt peatab transpordi ametiühing järgmisel neljapäeval pealinna bussi-, trammi- ja trolliliikluse.
Õpetajate palka tuhande euroni tõstmine sõltub sellest, kuidas prioriteete seada. Siin on vaja ühiskondlikku kokkulepet ning sisulisi arutelusid, kommenteeris Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.
Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik lubas, et kui õpetajate streik tulemusi ei too, siis ollakse valmis uueks ja veelgi suuremaks streigiks.
Narva energeetikud korraldavad 9. märtsil streigi ning vähendavad streigi ajal energia tootmisvõimsust poole võrra, ütles energeetikatöötajate ametiühingute liidu esimees Sander Vaikma.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele