Autorikaitsja: protest ACTA vastu on protest loomingu vastu

Järgneb Erik Mandre arvamusartikkel:

Viimaste nädalate jooksul on erinevate autorite poolt kirja pandud või meedias välja öeldud palju negatiivset kriitikat ACTA suunas. Kõlama on jäänud väited: "ACTA paneb lapsed vangi", "ACTA on suurim oht iternetile, mis lakkaks justkui peale ACTA jõustamist senisel kujul eksisteerimast", "ACTA järgi igaüks, kes teeb poest ostetud plaadist varukoopia, on kurjategija", "ACTA alusel hakkavad kõik internetiteenuse pakkujad meie tegemisi internetis monitoorima" jne.

Sellisel kriitikal on kahetsusväärselt vähe seost ACTA ja selle õigusliku sisuga. Enamjaolt tundub sedalaadi kriitika tuginevat kontekstist väljarebitud üksikute sõnade meelevaldsele tõlgendamisele või lihtsalt soovile teha intellektuaalse omandi vastast propagandat, milleks ACTA annab iseenesest suurepärase võimaluse.

Olgu siinkohal öeldud, et hea tahtmise korral võib mitmeid õigustekste tõlgendada absurdsuseni välja. Võtame näiteks karistusseadustiku paragrahvi 113, mis näeb ette karistuse tapmise eest. Selle tekst ütleb: "Teise inimese tapmise eest – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega." Kui nüüd püüda teksti tõlgendada ACTA vastaste senise kriitika loogikast lähtuvalt, võiks sellest välja lugeda, et alates teise inimese tapmisest on meil tegemist kuriteoga ehk justkui ühe inimese tapmine ei oleks meil Eestis karistatav. Paraku just sama tõepärane, kui viimati väidetu, on suuremalt jaolt senine ACTA vastaste propaganda.

ACTAs sätestatud nõuded ei ole Eesti jaoks uudsed ning on kehtivas õiguskorras juba reguleeritud. Seega ACTA ei piira rohkem vabadust internetis, kui seda teevad kehtivad seadused (olgu siinkohal öeldud, et ükski õigus ega vabadus ei ole absoluutne, vaid on piiratud teiste õiguste ja vabaduste huvides); see ei puuduta interneti kasutajaid, kes tarbivad internetis seaduslikku sisu; see ei tähenda interneti tsensuuri ega muuda interneti praegust põhiolemust; see ei piira meie põhiõigusi ja –vabadusi ja ammugi ei keela see meil tegemast õiguspäraselt soetatud teosest koopiat kehtivas seaduses lubatud ja ettenähtud viisil.

ACTA on suunatud intellektuaalse omandi rikkumiste vastu võitlemise globaalsele tõhustamisele, mis ei loo uusi õigusi, vaid kehtestab juba loodut globaalsemas mastaabis. ACTA tähendab oma sisult Euroopas seni kehtestatud intellektuaalset omandit puudutavate õiguslike standardite ja praktika laiendamist teistele Euroopa Liidu liikmeks mitteolevatele riikidele, andes seeläbi õiguslikud alused intellektuaalse omandi paremaks kaitseks näiteks arengumaades.

See võimaldab ka Eesti autorite loomingule paremat kaitset mujal maailmas. Selles valguses võib senist ACTA vastast protesti pidada ühtlasi protestiks loomingu ja selle kaitse kui ühe inimõiguse vastu.

Pane tähele! Muusika, filmide, arvutiprogrammide, e-raamatute, fotode jms loomingu ebaseaduslik kasutamine (sh autoriõigusega kaitstud teoste ilma loata internetis kättesaadavaks tegemine ja sellise sisu endale internetist allalaadimine) on kehtivas õiguses keelatud ja toob kaasa süüteovastutuse. Ka meie ühiskonnal oleks aeg ükskord aru saada, et seadused kehtivad ka digitaalkeskkonnas ning et teoste ilma loata internetis kasutamine on oma sisult vargus, ebaaus käitumine, mis pärsib uue ja meile meelepärase loomingu teket nii meie endi autorite kui ka välismaa autorite poolt. Aeg oleks hakata loomingut tarbima ausal viisil, nii nagu see on meile autorite poolt kasutamiseks antud.

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (EAKO) alustas tegevust 1999. aastal võitluseks autoriõiguse rikkumistega Eestis. EAKO tegevuse peaeesmärk on autoriõiguse seadusega kaitstavate objektide ebaseadusliku kasutamise avastamine ja tõkestamine Eestis.