Häbiposti naelutamine jäägu keskaega

Keskaja Euroopas oli kindel koht avalikel häbipostidel. Tallinnas asus kaheksanurkne häbipost raekoja kagunurgal, umbes tänapäevase Raekoja platsi keskel. 16. sajandil tekkis Raekoja seina äärde uuem häbipost – kaelaraud ja neli rõngast. Paraku on häbipost jõudnud kaasaega. Hiljuti avaldasid mitmed meediakanalid Julianus Inkasso tellimusel taas üle 3000 võlgniku nimega avaliku võlgnike „häbiposti“. Erinevalt keskajast jäävad nendesse nimekirjadesse sattunud ettevõtted ja eraisikud sinna seni, kuni otsingumootorid toimivad.

Creditreformi hinnangul ei ole avalik häbistamine võlamenetluses kõige tulemuslikum. Peame esmatähtsaks saavutada võlgnikuga personaalse kontakti ning püüame leida mõistliku lahenduse. Kui võlgnik ei asu võlgu likvideerima, kajastame tema andmeid AS Krediidiinfo maksehäireregistris. Registris avalikustatakse võlad, mis on suuremad kui 30 eurot ning maksetähtajast on möödunud vähemalt 45 päeva. Seal kajastuvad korrektsed, võlgniku poolt vaidlustamata nõuded.

Võlgadega seotu on delikaatne ning üldjuhul ebameeldiv. Püüame lahendada olukorrad nii, et see rahuldaks kõiki osapooli, ning seda teha võimalikult konfidentsiaalselt. Kui võlgnik ei suuda õigeks ajaks maksekokkuleppeid sõlmida või lubadust pidada, lisame ta ametlikku maksehäireregistrisse ja kasutame kõiki seadusega ette nähtud võimalusi, sealhulgas kohtumenetlust. Julianus Inkasso on aga valinud meetodi, mida on hakatud nimetama meediapeksuks. Kommentaatorid nuhtlevad halvakspanuga igaühte, olgu võla suurus kas 50 või 50 000 eurot.

Creditreformi analüüs näitab, et üle 8% Julianus Inkasso nimekirja kantud ettevõtete võlgnevusi ei ole võimalik sisse nõuda, sest nad on maksejõuetud, st pankrotis, äriregistrist kustutatud, likvideerimisel või likvideeritud. Ligikaudu 55% võlglastest ei kajastu AS Krediidiinfo maksehäireregistris.  Soliidne inkassofirma peaks enne võlgnike avalikustamist kontrollima, kas ettevõte ikka toimib. Võlgnike nimekirja avaldamine võib võla kättesaamisele kaasa aidata, kuid pikaajalise koostöö mõttes pole selline tegevus õige ja ei korrasta maksedistsipliini.