Venemaa loodab WTO liikmena majanduskasvu

Venemaa WTO-liikmelisuse saamise ajastatus oli mõlemale poolele esmakordselt sobiv. Venemaa tunneb praegu end küllalt kindlalt, et mitte karta kaubandusbarjääride alandamist. Riigina, mis ei pea enam välismaalt toetust otsima ja laenuandjate nõudeid täitma, vaid mille omanduses on suuruselt kolmas välisvaluutareserv maailmas ja kust on välismaale ühel või teisel viisil investeeritud hinnanguliselt üle kahe triljoni dollari, ei näe ta WTO reeglites enam endale ohtu, vaid hoopis teed OECD riikide hulka ning mõju suurendamiseks kogu maailmas.

Kui WTO-liikmelisuse väärtus oli kaheldava või isegi negatiivse tähendusega suletud Venemaale, ei ole ta seda riigile, mille ambitsioon on jõuda maailma majanduslike suurvõimude hulka. Selle eesmärgi saavutamiseks vajab Venemaa väliskapitali ja tehnoloogiaid, mis on talle kui WTO-sse mitte kuuluvale riigile seni kättesaamatuks jäänud. (Loomulikult jäävad Venemaale ka WTO liikmena kättesaamatuks või raskelt kättesaadavaks need tehnoloogiad, millest arvatakse kasu olevat Vene sõjatööstusele).  Teiselt poolt vajavad arenenud riigid majanduskasvu taastamiseks enam kui kunagi varem Venemaa turgu ja turvalisemaid tingimusi sinna investeerimiseks. Seetõttu on arusaadav, et praegu domineerib Venemaal lootus, et WTO-liikmelisus võib neile kasuks tulla. Moskva uue majanduse kooli teadurite arvutuste järgi suureneb Venemaa SKT liitumisest WTOga kohe 2-3% aastas ja pikemaajalises perspektiivis tänu suuremale välisinvesteeringute sissevoolule uskumatuna tunduvad 11%.

Pikemalt loe tänasest paberlehest.