Erakonnad mängivad lolli

Tasudes oma võlga ehk soodustades linna rahakotist ühte ettevõtjat, jätab poliitik vähemaks võimalusi teiste vajalike kulutuste tegemiseks. Eelmisel aastal oli ühe traagilise juhtumi tõttu Tallinnas teravalt päevakorral lasteaedade kehv rahastamine. Veebruaris ähvardavad õpetajad streigiga, sest pole rahul oma palgaga.

Mõlema valdkonna rahastamisotsused sõltuvad kohaliku omavalitsuse rahakotist. Kui aga linnapea on varjatud annetustega aheldatud konkreetse ettevõtja külge, siis jääbki omavalitsusel lasteaedade remondiks ja õpetajatele palgamaksmiseks vähem võimalusi. Ettevõtja aga kerkib Äripäeva iga-aastases rikaste edetabelis.

Keskerakond pole minu teemakäsitlusega kindlasti nõus. Nende kogemust skandaalide tõrjumisel arvestades oleksid keskerakondlaste vastuväited alljärgnevad.

Savisaarlaste esimene väide: tegemist on valitsusmeelse Äripäeva rünnakuga suurima opositsioonipartei vastu, mis peab aitama summutada IRLi elamislubade afääri, õpetajate streigiähvardust ning pühkima poliitiliselt kaardilt Rahvaliidu järel ka Keskerakonna.

See ei ole nii. Tänane Äripäeva artikkel pole kuidagi seotud viimasel ajal Keskerakonna ümber puhkenud skandaalidega. Toimetuse käsutuses olevad dokumendid ei pärine paar nädalat tagasi toimunud läbiotsimisest ja keegi pole neid ka toimetusse lekitanud. Tegemist on aastate taguse sündmusega, mis sai täna avalikuks, sest otsustasime minna Pärnusse jõustunud kohtuotsuse materjalidega tutvuma.

Savisaarlaste teine väide: tegemist on vana asjaga, mis on saanud ka kohtuliku lahendi ning keskerakondlased mõisteti õigeks.

Jah, täna kirjeldatud tehingut tehti aastaid tagasi ja oleks tore, kui tänase Äripäeva esikülje loo saaks liigitada ajaloorubriiki sobivaks. Kahjuks on aga poliitikute otsustega nii, et nende otsuste mõju võib ulatuda aastate taha. Näiteks linnapea Viisitammelt soodsa otsuse saanud kinnisvaraettevõtja Robert Hermanniga peab praegune linnavalitsus käima kohut, sest kinnisvaraettevõtja nõuab tagasi 2,8 miljonit eurot.

Viisitamm ebaõnnestus Pärnu linnapea ametis, valijad näitasid talle järgmistel valimistel ust. Tema keedetud suppi tuleb aga helpida veel kaua ja see võib minna väga kalliks maksma. Kui tegemist oli lihtsalt valijate vale otsusega, siis võiksid pärnakad seda võtta kui kooliraha. Viisitamme kohtutoimikust aga paistab, et ta polnud mitte rumal, vaid oli valelik ning omakasu peal väljas. Oma osa linnapea Viisitamme korraldatud jamades on aga ka nendel ettevõtetel, kes aitasid varjatult Viisitamme kui head kaupa pärnakatele reklaamida.

Minu jaoks pole veenev ka väide, et kohus on oma otsuse langetanud ja Viisitamme ning Simmo Saare õigeks mõistnud. Kohtuvaidluse sisuks ei olnud Viisitamme ja teiste keskerakondlaste valimiskampaania rahastamine. Poliitikute rahastamist puudutavate tehingute osas ei pea hinnangu andmisel ootama kohtuotsuseid. Iga lugeja saab ise lugeda toimikus olnud fakte ja kujundada oma hinnangu nendele tuginedes. Viisitammel on toimunust oma arvamus, minul näiteks teistsugune. Täna ilmunud lugu sobivad hästi kokku võtma Viisitamme erakonnakaaslase Arvo Sarapuu sõnad. „Pole mõtet lolli mängida,“ ütles ta ja tunnistas, et taolisi skeeme kasutatakse.

Kahjuks on kõik Eesti suuremad parteid – va sotsiaaldemokraadid - parteide rahastamist reguleerides just „avalikkusega lolli mänginud“. Selleks, et taolisi skeemitamisi vältida tuleks muuta erakondade valimiskampaaniate eelarved avalikuks ehk oleks kõigil võimalik vaadata, kui palju konkreetne kampaaniaaktsioon maksma läks. Selline otsus aitaks Eestis demokraatiat arendada palju tõhusamalt, kui näiteks plaan luua erakondade juurde demokraatia arendamise sihtasutused.