Ain Kuusik: ettevõtlik eestlane peaks armastama naabreid

Info maht on aegade suurim, juurdepääs infole kiire ning võimalik igal ajal ja igas kohas. Otsuste langetamine on silmapilkne ja toimub 24/7. Ühest küljest on see vägagi hea, teisalt aga ei jää mõne otsuse vaagimiseks piisavalt aega. Äris tehakse osa otsuseid meist sõltumata, näiteks teeb otsuse konkurent, ja meie ülesanne on reageerida. Kõik see toimub uskumatu tempoga, mis ongi efektiivsuse mõõdupuu, aga teisalt tähendab see vastutust. Kui info saamise ja reageerimise vahele ei jää hingetõmmetki, võib see olla päris suur koorem. Seega on äris üha rohkem vaja külma närvi, et teha kiirelt tarku otsuseid.

Majandus arvutiseerub üha ning kõikjal, kus on võimalik ilma inimtööjõuta hakkama saada, seda tehakse. Heaks näiteks on automaatanklad. Inimene on kalleim vara, seda ka rahalises mõttes. Kui äris suudab üks inimene juhtida rohkem arvuteid, masinaid ja protsesse, siis on tõenäoline olla teistest edukam. Teisest küljest ei peaks need, kellele arvutiseerumine üle ju käib, hirmu tundma. Puudusest tuleb teha eelis.

Kindlasti ei koli inimene kogu oma elu arvutisse. Facebookis võib ju tundide kaupa suhelda, luua meelepärast identiteeti ja tarbida virtuaalseid teenuseid, ent kõige selle uudsus on ammendumas. Üha suureneb rõõm päriselt külla tulnud sõbra ja perega koos veedetud aja üle; nauditakse turul käiku, mitte hüperselvereid. Seega: virtuaalturundus on oluline, seda tuleb teha, aga see ei asenda isiklikku lähenemist ja suhtlust kliendiga. See kehtib enamikus valdkondades.