Ettepanek: alandame käibe- ja erisoodustusmaksu toitlustuses

Praegu kehtib toitlustusteenuse maksusoodustus ühel või teisel kujul 27 liikmesriigist 12 ning kõikides on muudatus juba ka olulist positiivset mõju avaldanud. Värskelt astuti säärane samm Rootsi Kuningriigis, kus restoranides pakutava toidu käibemaksu alandati 25 protsendilt 12 protsendile.

Kuigi Eesti restoranide valdkond on viimase kümnendi jooksul jõuliselt arenenud peame tõdema, et praegu on toitlustusettevõtete konkurentsivõime väike ning investeerimissuutlikus nõrk. See võib omakorda tähendada toitlustusvaldkonna arengu olulist aeglustumist ja töökohtade vähenemist.

Mõjutab 16 000 inimest

Näen kolme kasu

Erisoodustusmaksu kaotamine aitaks aga kokku hoida riigi sotsiaalkuludelt. Uskumatu? Ei, tegelikult lööks erisoodustusmaksu kaotamine mitut kärbest ühe hoobiga – esiteks tagaks see toitlustusasutustele stabiilse käibe ning teiseks, igapäevane soe lõunasöök parandaks oluliselt tööinimeste tervist. Ja kolmandaks – tööandjad saavad töötajaid motiveerida lõunate toetamisega, mis omakorda parandab tööviljakust.

Mis see kõik maksma läheb? Mille arvelt peaks riik selle väheneva käibemaksulaekumise katma? Vastus on väga lihtne – nimetatud maksumuudatused toovad kaasa kogu sektori käibe ja efektiivsuse olulise kasvu, investeerimisjulguse, mitmeid uusi toitlustuskohti ja taastab ning loob hulgaliselt uusi töökohti. Kuna toitlustussektor ei nõua töö leidmiseks liiga pikka eelnevat koolitusaega, on muutuse efekt saavutatav väga kiiresti. Kindlasti suureneb tööhõive kiiresti kogu Eesti turismisektoris. Tööhõive suurenemine tähendab teatavasti aga oluliselt suuremaid maksulaekumisi – tööjõumaksud pole Eestis väikesed.