Eesti majanduse lipulaevad

Töötlev tööstus veduriksValdav osa neist lipulaevadest on tegevad töötlevas tööstuses, sekka ka veonduse ja äriteenustega tegelevaid ettevõtteid. Tegevusaladest on enim esindatud puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine. Napilt üle poole neist 500 ettevõttest on Eesti kapitali kontrolli all, pea veerandi ettevõtete juhtohjad on soomlaste ja rootslaste käes. Juhtivates ettevõtetes teenib oma igapäevast leiba üle 60 000 inimese, keskmine loodav lisandväärtus ettevõtte kohta on 2,6 mln € aastas (samas kui Eesti keskmine on 20 korda väiksem). Just viimane on näitaja, mis lisaks ekspordimüügitulule aitab tulevikus Eesti majandust edendada. Lisandväärtuse kasv ettevõtte tasandil tähendab seda, et tooted on väärtuslikumad (ettevõte teenib suurema kasumi), töötajad on kompetentsed ja suudavad luua väärtust (tööjõukulud on suuremad), ettevõttel on usk tulevikku (varud) ning on tehtud investeeringuid põhivarasse (olemas on eeskujulikud tingimused tegutsemiseks ja arenguks). Lisandväärtuse komponendina on esmatähtis just see osa, nö jääktulu, mis aitab ettevõttel teha investeeringuid pidades silmas tulevikuperspektiive ja toetades jätkusuutlikku arengut. Nende ettevõtete suurimaks lisandväärtuseks ühe ettevõtte kohta on 75 mln €.

Kõige-kõige…Eesti kõige suurem eksportöör teenis 2010. aastal väljaspool Eestit 559 mln € müügitulu. Seda on sama palju, kui kõige suurema esindatusega tegevusala, puidutöötlemine, suutis 2010. aastal kokku eksportida. Seejuures on puidutöötlemine olnud ajalooliselt Eesti üks peamisi ekspordisektoreid, mille puhas eksport (ekspordi ja impordi vahe) on siiani suurim.Eesti suurima eksportööri näol on tegemist arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootjaga, kelleks on mõistagi Ericsson Eesti AS. See on ettevõte, kes Eesti 2010. aasta kaupade ekspordimüügitulu 35%-lisest kasvust andis ainuüksi veerandi ja investeeris mullu tootmise laiendamisesse üle 12 mln €; käesoleval aastal plaanitakse investeerida veel 20 mln €. Ericssoni puhul ei räägi me nö "ühest uksest sisse, teisest välja" ekspordist, vaid olulisest väärtuse suurendamisest majanduses, kasutades seejuures aktiivselt teadus- ja arendustegevusi. Ettevõtte aastas loodav lisandväärtus ühe töötaja kohta on üle kahe korra kõrgem Eesti keskmisest. Seega võib ekspordist rääkides tõdeda, et Eesti Nokiaks osutus Ericsson. Tuleb näha vaeva, et taoliste ettevõtete liikumine Eestisse ei jääks ainukordseks, kuna sellega kaasneb kaudne kasu ka teistele Eesti ettevõtetele, kes on tootmisahela osaks.

EASi jaoks on oluline analüüsida ettevõtteid lähemalt, et leida üles kasvukohad, kus oleks võimalik luua suuremat väärtust. Selle tulemusena aitame kaasa ekspordi kasvu jätkusuutlikkusele ja laiapõhjalisusele, mis on Eesti majanduse peamiseks mootoriks.