Töötukassa sundliitmine toob maksutõusu

Järgneb Tarmo Kriisi arvamus:

Kuna haigekassa eelarve on lähiaastail miinuses ja selle varade maht kahaneb jõudsalt, siis tegelikult huvitab valitsust vaid suures ülejäägis oleva töötukassa varade liitmine riigikassaga. Täna ei ole töötukassa likviidsed varad riigikassas arvel, neid ei saa võtta riigieelarve osaks ning töötukassa ei kanna – ega peagi kandma – riigi eelarvepoliitikast tulenevaid riske. Vastupidi – töötukassa kasvavad varad on aidanud parandada valitsussektori eelarvepositsiooni ja ilma töötukassa ülejäägita ei oleks Eesti pääsenud eurotsooni.

Kuna nüüd kuulub Eesti eurotsooni ja töötukassa varade maht juba ületab 2008. aastal alguse saanud nn Lehmani kriisi eelset taset, tegi töötukassa nõukogu ettepaneku langetada töötuskindlustuse liigkõrged maksemäärad 2012. aastast 3%-le. Kriisi eel olid määrad vaid 0,9% ehk tänasest tasemest rohkem kui neli korda madalamal. Ka madalamate määrade korral kasvaksid töötukassa varad 400 mln euroni. See on pea 10% riigi järgmise aasta maksukoormusest. Sõnum on selge: töötukassa ei vaja nii suurt tulusust, sest olemasolevad varud võimaldavad hakkama saada ka tõsisema kriisi korral. Rohkem raha tuleks tuua tarbimisse, et ergutada jahenevat majandust.