Valitsussektori ühtsest finantsplaneerimise põhimõttest lähtudes ei ole ka töötukassal muud võimalust, kui lähtuda maksemäärade kinnitamisel valitsuse makromajanduse prognoosist. See näeb järgmiseks aastaks ette jõudsat 3protsendilist majanduskasvu. Kuigi tahtes uskuda, et Eesti riigil õnnestub seatud eesmärgi saavutamiseks murepilved maailmamajanduse kohalt ära puhuda, võib siiski juhtuda, et prognoos osutub liiga optimistlikuks ja kasvu asemel ähvardab paremal juhul seisak.
Tööandjad kardavad, et valitsus ei suuda juba niigi kasvavat eelarvepuudujääki ohjata – ka võrdlemisi optimistliku majandusprognoosi valguses on raskusi Maastrichti kriteeriumite täitmisega. See võib viia selleni, et sarnaselt 2009. aastaga tuleb järgmisel aastal teha vähemalt üks negatiivne lisaeelarve, tõsta taas käibemaksu ja aktsiise. Sellises olukorras ei soovita ettevõtjad valitsusel kasutusele võtta oma ainukesi reserve, vaid võtta laenu pangast seni, kuni seda veel antakse. Seda soovitas Eestile ka lõppenud IMF-i missioon.
Negatiivsete arengute süvenemisel võib Eestit oodata ka tööpuuduse tõus. See tähendab töötukassa jaoks madalamaid laekumisi töötuskindlustusmaksetest ja suuremaid väljaminekuid töötutele. Uue majanduskriisi puhkedes peavad töötukassal oma kohustuste täitmiseks olema piisavad likviidsed varad. Täna on need isegi madalamate maksemäärade juures kindlalt olemas.
Töötukassa varade sundliitmisega riigikassasse toimub oluline muutus. Sotsiaalkindlustusfondide likviidsed varad muutuvad riigikassasse ülemineku korral tõenäoliselt riigieelarve osaks. Kuna riigil endal likviidseid varasid pole, saab riik uute likviidsete varude tekkimisel teha taas finantseerimistehinguid, mis tasakaalustavad riigieelarve puudujäägi. See on väga hea ja kaval lahendus valitsuse jaoks, aga ülimalt riskantne töötukassa jaoks. Riigieelarve kasvav puudujääk võib riigi muuta töötukassa suhtes sisuliselt maksejõuetuks. Ohtu võib sattuda kassa võime täita talle seadusega pandud kohustusi töötute ees.
Riigikassas on eelarve tasakaalustamiseks vajalikud likviidsed vahendid otsakorral juba praegu – seda tunnistab mustvalgel järgmise aasta riigieelarve seletuskiri. Sotsiaalkindlustusfondide sundliitmisega parandab riik enda likviidsust ja väldib puudujäägi katteks pangalaenu võtmist, fondid aga kaotavad likviidsuse ja selle taastamiseks tuleb otsida uusi tulusid.
Töötukassa likviidsuse suurendamiseks ja eurotsooniga liitumiseks vajaliku valitsussektori puudujäägi tasakaalustamiseks tõsteti 2009. aastal töötuskindlustusmaksete määra 4,2%-ni. Kui uue majanduskriisi puhkedes peaks töötukassat taas ootama raha puudujääk, siis on tõenäoline määrade tõus uutele rekordtasemele. Rahalise kitsikuse korral ei anna ükski pank töötukassale ega haigekassale laenu ilma valitsuse garantiita. Ja kes neid garantiisid sellisel hetkel enam usub?
Töötukassa nõukogu tegi riigikogule ja valitsusele kompromissettepaneku kaaluda sundliitmise asemel töötukassa varade vabatahtlikku hoiustamist riigikassas. Töötukassa seisukohast on sellel on mitmeid eeliseid. See võimaldab saada hoiustamise eest õiglasemat intressi ja vähemalt teoreetiliselt nõuda hoiule antud varad tagasi juhul, kui töötukassa peab seda enda varade säilimise seisukohast otstarbekaks. Varade sundliitmine neid võimalusi töötukassale ei jäta. See tähendab, et töötukassa võib jääda külma kätte, kust pääsemiseks ettevõtjatel hea lahendus puudub.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiljutine Äripäeva arvamusartikkel („Eesti riigieelarve tasakaal sünnib skeemitades“) kritiseeris Eesti riigirahandust ja sealhulgas eelarve-eesmärkide saavutamist. Samas jäi käsitlus ühepoolseks ning toodud paralleelid Kreekaga olid suisa kohatud, kirjutab rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik Sven Kirsipuu.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.