- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaat: tagame võõraid kohustusi, sest see on pop?
Populaarsus teiste euroala riikide silmis ei ole parim põhjus edasisteks otsusteks ja solidaarsus ei tähenda kohustust iga hinna eest kõigega kaasa minna, ütles advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat ja partner Randu Riiberg.
Järgneb Randu Riibergi kommentaar:
Seni on arutletud, kas riigikogu peaks otsustama Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamise poolt või vastu. Eile lisandus üldteoreetilisele arutelule – osaleda või mitte – ka menetluslik külg.
Täpsemalt, kes riigi tasandil võib otsustada EFSFi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamise. Samuti kelle pädevuses on Eesti riigi poolt hiljem EFSF konkreetse laenu heaks kiitmine.
Nii õiguskantsler kui ka riigiõiguse eksperdid olid seisukohal, et EFSFiga ühinemine planeeritud kujul ei ole kooskõlas kehtivate seadustega ning seetõttu on vaja muuta enne otsuse vastuvõtmist nii riigieelarve seadust kui ka edasiste konkreetsete EFSFi laenude heaks kiitmisel tagada riigikogu kaasamine riigile sedavõrd oluliste rahaliste kohustuste võtmisel.
Hoolimata sellest võib vast ennetavalt öelda, et riigi otsus tagamises osas on ette teada – EFSFi võlakohustustele antakse riigigarantii.
Selline käitumine on antud faasis riigi poolt ka vajalik, kasvõi selleks, et näidata üles solidaarsust ning aidata vähemalt lühiajaliselt kaasa finantsstabiilsusele turgudel. Oluline on märkida, et riik ei seo käesoleva otsusega antavat garantiid mitte konkreetse riigi finantseerimise tagamisega, vaid see vajab täiendavat riigi otsust.
Toetamise kasuks räägib ka raamlepingu eesmärk – euroala finantsstabiilsuse tagamiseks erakorraliste asjaolude tõttu rahastamisraskustesse sattunud euroala liikmesriikide toetamine.
Seega võib öelda, et me vaid populaarsuse pärast üldotsust tagatiste andmise osas ei teeks. Eesmärk on ju üllas.
Samas, kui me jätame EFSFi raamlepingu eesmärgi kõrvale – ja vaatame kelle jaoks EFSFi hetkel kaalutakse –, tekib küsimus, kas nt Kreeka suhtes on võimalik EFSFi raamlepingut ja selle regulatsiooni rakendada? Kas me saame Kreeka puhul rääkida erakorralistest asjaoludest raamlepingu mõistes? Pigem on tegemist Kreeka riigi teadlike otsustega, mis tinginud Kreeka riigi suutmatuse oma kohustusi täita.
Arvestades EFSFi raamlepingu eesmärki, peavad Eesti ja teiste eurotsooni riikide edasised otsused EFSFi konkreetsete finantseerimislahenduste tagamisega nõustumisel olema väga põhjalikult kaalutud. Populaarsus teiste euroala riikide silmis ei ole parim põhjus edasisteks otsusteks. Solidaarsus ei tähenda kohustust iga hinna eest kõigega kaasa minna.
Riik peab suutma meid veenda, et asetab end edasiste konkreetsete finantseerimise otsuste juures hoolsa krediidiandja rolli ning hindab konkreetse laenusaaja suutlikkust teenindada antavat laenu. Pangad ei ole täna valmis varade vastu laenu andma, vaid tahavad lisaks ka positiivset rahavoogu. Seda põhimõtet peab järgima ka riik – mistahes tulevikus EFSFilt finantseeringu saav riik peab suutma oma laene teenindada.
Seotud lood
Kõik põhimõttelised otsused seoses Eesti liikmelisusega euroala finantsstabiilsuse fondis EFSF teeb riigikogu, ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele